Etnofuturismikonverents «Looja tuleb külla» käsitleb loominguliste inimeste koostööd toimiva külakogukonnaga

Soome-Ugri Kultuuripealinn 2015 võtab Soome-Ugri Loojate V etnofutukonverentsi «Looja tuleb külla» raames 4.-8. juunini vastu hõimuliikumise vaimseid teerajajaid komi, ersa, udmurdi, soome, eesti aladelt.

Komi tippkunstnikud Pavel Mikushev ja Juri Lisovski olid Obinitsas ajaloolisel I etnofuturismikonverentsil mais 1994. Sellest ajast on toimunud tihe koostöö kohalike võro-seto-eesti ja soomeugri loominguliste inimeste vahel. Korraldatud on kunsti- ja tõlkelaagreid, seminare ja turismireise.

Seekordsel etnofuturismikonverentsi seminaril astuvad üles ja jagavad omavahel kogemusi suurfestivalide sarja KAMWA korraldaja Natalia Shostina Komimaalt, tekstiili, naha- ja vildikunstnik Aleksander Pilin Udmurdimaalt, Buranovo külast, kes räägib koostööst kuulsate Buranovo ehk Bramkurti memmedega, kes eurovisioonil laineid lõid ja oma honoraridest külla kiriku ehitasid ning nüüd nelipühade ajal selle ka sisse pühitsesid.

Käesoleva etnofuturismikonverentsi teema «Looja tuleb külla» käsitlebki loominguliste inimeste koostööd toimiva külakogukonnaga, et viia oma pärimuskultuur edasi tulevikku.

Etnofuturismikonverentsil saab kaasa elada ja kaasa lüüa ka ersa puunikerdajate töötubades Pjotr Rjabovi juhtimisel. Neli meistrit on pärit Saranski lähedalt Taula külast. Seal on säilinud iidne puunikerdamise traditsioon, seda pärandatakse isalt pojale.

Epp Margna ja Toomas Kalve esitlevad näitust oma loomingust, mis valminud Kaagvere külas Kanepi vallas. Kalli ja Ove Kalde looming on sündinud Prangli külas Kõlleste vallas. Jan Rahman tutvustab Kärgula edulugu ja Ilvese Aapo järkab Võhandu Ööbiku traditsioone Räpinas.

Ära mine välismaale, mine maale – kutsub üles üks etnofuturismifilosoofia loojaid Kivisildnik.

Kunstiteadlane Heie Treier on nimetanud etnofuturismiteooriat ainsaks 90ndatel loodud eesti algupäraseks filosoofiaks, mis muutus tuntuks rahvusvaheliselt.

Praegu on see aluseks mitmete hõimurahvaste rahvuslikule liikumisele, endaksjäämisele, edasikestmisele.

Soome literaat Hannu Oittinen räägib teemal «Viron haiku ja Talsinki».

Noor klassik Hasso Krull küsib oma ettekandes, et mis siis kui loodust enam pole?

Kärt Summatavet ja Evar Riitsaar esitlevad ajaloolistest ehetest inspireeritud ehteloomingut.

Eve Kask esitleb oma projekte, mis seotud Käsmu küla ajaloo ja bussiootepaviljonide kaardistamisega.

Seminari tähtsündmus  on 6. juunil kell 19.00 Obinitsas lipuväljakul Seto Ateljee Galerii juures uue näitusemaja «Kunstizaal» avamine. Kunstinäitusel panevad oma tööd välja Pavel Mikushev, Juri Lisovski, Alekander Pilin, Pjotr Rjabov, Stanislav Antipov, Kärt Summatavet, Evar Riitsaar, Toomas Kuusing, Mati Kuusing,  Epp Margna, Toomas Kalve, Ove Kalde, Kalli Kalde, Tuuli Puhvel, Eero Iijavoinen, Raili Riitsaar, Margit Mehilane, Terje Lillmaa, Erki Jürise jt.

Avamispeo kontserdil esinevad Komi rahvamuusikud, kohalik punkrockbänd SMS Tuhkwizza, Seto Miihhi Summ, Ilvese Aapo. Uut CD-d «Tsirgulaul»  improvisatsiooniliste seto lauludega esitleb Mokornulga leelokoor.

Toimuvad väljasõidud Obinitsa lähedale jäävate kunstnike ja käsitöömeistrite juurde – Piusa savikotta Signe ja Meelis Kriguli juurde, Uusvada külla Evelin Urmi ja Rein Järvelille juurde Kullamäe tallu ning Ahto Raudoja juurde Hilanale.

Etnofuturismikonerentsi järgmised seminarid Kultuuripealinnas on kavas 27. juuni kuni 2. juuli 2015 – «Looja teeb teatrit, muusikat ja kino» ning 14 august kuni 20. august. «Looja räägib lugu. Looja läheb kööki.»

Etnofuturismiseminare korraldab Seto Ateljee Galerii – Soome-Ugri Kultuuripealinn 2015 linnapea Evar Riitsaar ja Kauksi Ülle.

Koostööpartnerid on Soome-Ugri Kultuuripääliin 2015 Obinitsa korraldusjuht Aare Hõrn ja programmijuht Rieka Hõrn.

Soome-Ugri Kultuuripealinn Obinitsa 2015 sündmusi toetavad järgmised programmid: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu, Meremäe vallavalitsus, Setomaa Kultuuriprogramm.