Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Neljateistkümnendal Seto Leelopäeval „Naane naasekõnõ“ osales 21 leelokoori

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
29. juuni 2016 20:14
XIV Seto Leelopäev Värskas Seto Talumuuseumis | FOTO: Meeli Mets

25. juunil toimunud setode laulupeol Värskas osales 21 leelokoori.

Leelopäev algas traditsioonilise hingepalvega lauluemadele ja leelopäeva taaselustajatele. Kella kümneks koguneti Värska kirikusse, et üheskoos mälestada Värska kalmuaial puhkavaid lauluemasid Vabarna Annet, Lummo Katit, Pähnapuu Veerat, Pihla Akulinat, Laanetu Elenat (Olgat) ja teisi. Meeles peeti Leelopäeva taaselustajaid Paul Haavaoksa ja Paul Lehestikku.

Keskpäeval ootas kõiki külla Saatse Seto Muuseum, kus lisaks muuseumi 42. sünnipäeva tähistamisele avati uus püsiekspositsiooni osa – leelotuba. UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse kantud seto leelole pühendatud toa tõukejõuks sai Andreas Kalkuni ja Aapo Roseliuse 2009. aastal kahasse loodud näituse „Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas“ materjalide jõudmine Saatse muuseumisse kahe aasta eest. Leelotuba on paigaks, kus saab süveneda leelo olemusse: lugeda teemakohast kirjandust ja uurimustöid, tutvuda digitaalsete materjalidega, kuulata salvestusi. Muuseum ootab seto leelot ja leelokoore puudutavaid materjale leelotoa arhiivi täiendamiseks aastaringselt.

Leelopäeva kontsertprogrammi Värskas avas traditsiooniline leelokooride rongkäik, seto hümni laulmine ja ülembsootska tervitus.  Meeleolukat vaheldust programmile pakkusid kohalik seto rahvatantsurühm ja Värska Muusikakooli instrumentaalansamblid. Külla tulid Eesti ukrainlaste folklooriansambel Žurba ja Valgevene etno-folk ansambel GUDA.

Tantsuks mängis ansambel Kiiora. Päeva juhtisid ema ja tütar Tiina ja Gloria Kadarpik. Leelopäeva laat pakkus silmailu ja kõhutäidet pealt tuhandele külastajale. Huvilised võisid terve päeva vältel külastada Seto Talumuuseumi ja sealset naiste peakatmise traditsioonide ainelist näitust.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL