Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Heiki Valk: Setomaa ajaloolise, kultuurilise ja geograafilise terviklikkuse kohta

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Käimasoleva haldusreformi käigus pean, silmas pidades seto kultuuripärandi unikaalsust ja selle säilitamise vajadust, ainuõigeks lahenduseks ajaloolise Setomaa piiresse jäävate alade pinnal ühtse, kõiki Eesti Vabariigi piiresse jäävaid ajaloolisi seto alasid hõlmava Setomaa valla moodustamist.

Setomaa on Eesti piirkond, mis on väga pika aja vältel olnud ülejäänud Eestist, sh Võrumaast nii haldusgeograafiliselt, usuliselt kui ka kultuuriliselt eraldatud.

Setomaa liideti ülejäänud Eestiga alles 1920. aastal - seoses Eesti Vabariigi sünniga ja Tartu rahulepingu alusel. Eelnenud enam kui tuhande aasta vältel, alates Vene riikluse algusest, milleks tinglikult loetakse aastat 862, on Setomaa kuulunud Venemaa poliitilisse võimkonda. Praegune piir Setomaa ja ülejäänud Eesti vahel kujunes tõenäoliselt juba 13. sajandi ristisõdade ajal, 1220. aastates. Setomaa halduslik eraldatus muudest Lõuna-Eesti aladest, mis kuulusid keskaegse Liivimaa (1224-1558/61), Poola (1582-1625/29) ja Rootsi (1625/29-1704/21) kooseisu, säilis ka pärast Põhjasõda, kui kogu praegune Eesti sai Vene tsaaririigi osaks. Vene impeeriumi haldussüsteemis kuulus Setomaa halduslikult Pihkva kubermangu, ülejäänud Lõuna-Eesti alad aga Liivimaa kubermangu. 1920. aastal läks Setomaa Tartu rahulepingu alusel Eestile; endistest Pihkva kubermangu äärealadest moodustati Petserimaa maakond.

Enam kui tuhande aasta pikkune halduslik eraldatus on tinginud ka Setomaa ja Võrumaa ajaloolise orienteerituse erinevatele kultuursfääridele, haldus- ja tõmbekeskustele.

Enamik Eestit on kuulunud alates 13. sajandi alguse ristisõdadest lääne-euroopa, sisuliselt saksa kultuurisfääri. Saksa kultuuri mõjud ja euroopalikud kultuuriuuendused (need toimusid Liivimaa linnade, mõisate ja luteri kiriku vahendusel) haldusliku eraldatuse tõttu

Setomaale ei ulatunud. Just seetõttu kestsid Setomaal märksa kauem paljud vanad kultuurinähtused (rahvariiete kandmine, leelo, naiste vanapärased hõbeehted), tavad ja kombed. Ajalooliselt on alates 16. sajandist Setomaa pealinnaks ja regionaalseks keskuseks olnud Petseri, mis jäi kogu Setomaa jaoks tähtsaks tõmbekeskuseks kuni Eesti ja Venemaa piiri sulgemiseni 1990. aastate alguses. Tähtsaimaks „suureks linnaks“ on Setomaa jaoks olnud kuni 1920. aastani Pihkva, Võrumaa jaoks aga Tartu ja Riia. Setomaa kiire eestistamine algas alles 1920. aastatel; see protsess jätkus ka nõukogude ajal.

Setomaa erineb ülejäänud Eestist ka usulise kuuluvuse poolest ja sellelgi erisusel on väga sügav ajaline mõõde. Kui praegu luterlikud Eesti alad ristiusustati 13. sajandi alguse ristisõdades vägivaldselt, siis Setomaale jõudis uue usu esimene laine idast arheoloogia andmete põhjal juba 11. sajandi lõpul. Õigeusk on Setomaa identiteedi üks väga olulisi komponente, samuti on usupiir setode ja Võrumaa elanike eristamisel väga oluline rajajoon. Õigeusu kultuurilises raamistuses on Setomaal säilinud paljud vanad kombed ja uskumused, mis Eesti luterlikes piirkondades on ammu kadunud.

Setomaa haldusliku ühtekuuluvuse lõhkus Nõukogude okupatsioon. Petserimaa maakond kaotati, enamik sellest liideti 1944 Vene föderatsiooniga. Setomaa läänepoolsetest, Eesti NSV-le jäetud osadest said nõukogudeaegsete haldusreformide tulemusena kahe ajaloolise Võrumaa piiresse loodud uue haldusüksuse – Võru ja Põlva rajooni - ääremaad. Nõukogude ajal tekkinud Setomaa halduslik killustatus eri rajoonide/maakondade vahel on kestma jäänud ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Ajaloolise Setomaa piiresse kuuluvad täies ulatuses praegused Mikitamäe, Värska ja Meremäe vald; Misso vallast on Setomaa osaks vaid valla idaserv – Luhamaa ümbrus (Luhamaa nulk). Setodega asustatud alad kujutavad endast ajaloolist ja kultuurilist tervikut, mille ühtekuuluvusel ja Võrumaast eristumisel on väga sügav ajalooline mõõde.

Käimasoleva haldusreformi käigus pean, silmas pidades seto kultuuripärandi unikaalsust ja selle säilitamise vajadust, ainuõigeks lahenduseks ajaloolise Setomaa piiresse jäävate alade pinnal ühtse, kõiki Eesti Vabariigi piiresse jäävaid ajaloolisi seto alasid hõlmava Setomaa valla moodustamist.

Heiki Valk, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi vanemteadur

Tagasi üles