Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti 2016 aasta käsitööettevõtjaks valiti Setomaa rõivameister Margit Mehilane

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aasta käsitööettevõtjaks 2016 valiti Margit Mehilane | FOTO: Annela Laaneots

Värskas lõppenud IX käsitööettevõtluse foorumil sai aasta käsitööettevõtja auhinna Setomaa rahvarõivameister Margit Mehilane.

„Rõõm on tõdeda, et Setomaal on nii palju hakkajaid käsitöölisi ja valikut oli üsna raske teha,“ ütles Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esindaja Liina Veskimägi-Iliste. Seto Käsitüü Kogo tegevjuht Ingrit Kala tõdes, et Margit on juba aastaid seto rahvarõivaid õmmelnud ja käesoleval aastal asutas ta ka ettevõtte Seto Rõivakoda OÜ. Lisaks sellele on ta kaasanud mitmeid teisi käsitöömeistreid, kelle valmistatud pitse, kangaid jm ta õmblemise juures kasutab. On igati sobilik, et rahvarõiva teema-aasta puhul just tema välja valiti.

Foorumil osales üle 100 käsitöölise üle terve Eesti. Päeva jooksul külastati mitmeid Setomaa käsitööateljeesid ning kuulati Värska Kultuurikeskuses käsitööettevõtluse teemalisi ettekandeid. Foorumi lõpetas seto praasnik.

Setomaalt alguse saanud käsitööfoorumist on saanud tore traditsioon, mis toimub igal aastal oktoobrikuus üleriigilise ettevõtlusnädala raames erinevas Eestimaa paigas. Seto Käsitüü Kogo juubeliaasta puhul jõudis sündmus „sünnikohta“ tagasi. I käsitööettevõtluse foorumi korraldas Seto Käsitüü Kogo koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga 2008.a. Obinitsas.

Kui esimesel foorumil kutsuti Setomaale käsitööettevõtjad mujalt Eestist, et kohalikke käsitöölisi inspireerida, siis 10-aastase tegevuse järel on käsitööettevõtlust Setomaal üha rohkem tunda ja näha ning setodel on väga hea meel tutvustada kohalikke käsitööettevõtjaid ning nende edulugusid.

IX käsitööettevõtluse foorumit toetasid Setomaa arengu programm, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Tagasi üles