Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Igor Taro: poes ja arsti juures saab käia samas kohas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
25. jaanuar 2017 17:06
Põlva maavanem Igor Taro | FOTO: Põlva maavalitsus

Setomaa valla loomise ettepanek on tekitanud mitmeid küsimusi. Küsimustele, kuhu maakonda Setomaa kuuluma hakkab ja mida see inimestele endaga kaasa vastab Põlva maavanem Igor Taro.

Mis maakonna alla läheksid Setomaa vallas Meremäe valla ja Luhamaa nulga külad?

Kõik teavad, et Setomaa asub ajaloolisel Petserimaal, mis on siinpool kontrolljoont nelja valla ja kahe maakonna vahele ära jagatud. Minu ettepanek haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlikule komisjonile oli seto vallad kokku liita ning moodustada seeläbi ühtne Setomaa. Maakondliku kuuluvust piirkondlik komisjon pole arutanud ja selleks pole ka vajadust. Seda otsustab hiljem Vabariigi valitsus. Varem võinuks selle kokku leppida seto valdade volikogud omavahel.

Jutt sellest, et Põlva maavanem tahab kedagi kuhugi vägisi kiskuda, on asjatundmatu. Orava vald liigub näiteks tõenäoliselt Võru maakonda ning neid pole keegi takistanud. Kui valitsus oma sundühendamise ettepaneku ametlikult ära teeb, siis võivad Meremäe, Värska ja Mikitamäe volikogud veelkord kokku istuda ja seda teemat arutada. Muidugi tuleb sel juhul arvestada ka Värska ja Mikitamäe inimeste arvamust. Minu teada on Värska vallajuhid isegi pakkunud Meremäe volikogule võimalust liikuda üheskoos Võru maakonda.

Kuidas muutub inimeste elu maakonnapiiride muutuse tagajärjel?

Maakonnapiir ei muuda enam midagi. Valitsus otsustas just, et maavalitsused kaovad 2018. aasta 1. jaanuarist. Seega pole haldusreformi järel enam ühtki maakondlikku asutust, mida inimesel võiks tavaelus vaja minna. Ega inimestel eraasjus maavalitsusse juba ammu enam reeglina asja pole – maavalitsused suhtlevad viimastel aastatel rohkem asutuste ja ametiisikutega. Raske on praegu üldse öelda, milline roll jääb tulevikus senistele maakondadele. Kõigi riigiasutuste töö on sedasi korraldatud, et inimene võib pöörduda lähimasse teeninduspunkti, sõltumata maakonnast.

Põllumeestel mure, kas peab hakkama teise maakonna PRIA-s käima kui mingi osa Setomaa jaoks maakond muutub?

Enamik põllumehi teab, et neil on võimalik pöörduda lähimasse või endale sobivamasse PRIA kontorisse ka siis, kui see asub naabermaakonnas. Mingit maakondlikku piiri PRIA või ükskõik milline muu amet ega riigiasutus inimeste teenindamisel ei tunne. Suurem jagu taotlusi liigub juba praegu interneti kaudu. Sama lugu on juhilubade või auto registreerimisega – võid minna lähimasse punkti Võrus, Põlvas või Tartus. Kuidas endale paremini sobib. Tavaliselt valitakse selline koht, kus teenindajad on tuttavamad või järjekorrad väiksemad. Nii on seda võimalik ka tulevikus teha. Igal juhul saab Värskast minna Põlvasse ja Obinitsast Võrru, kui teistpidi soovi pole. Siiani oli see võimalus olemas, miks ta peaks tulevikus kaduma?

Pensionärid on küsinud, et mis siis juhtub kui ta saadetakse Võru haigla asemel Põlvasse?

Miks peaks kedagi saatma vastu tahtmist teise haiglasse? Võrus asuv Lõuna-Eesti haigla on juba Tartu Ülikooli kliinikumi tütarettevõte – kas kedagi on sellepärast lihtsama murega Tartusse saadetud? Perearstidel on nii nüüd kui ka edaspidi võimalik anda valida, millisesse haiglasse inimene pöörduda soovib. Saatekirjas pole haiglat määratud, vaid inimene registreerib ennast ise sobivamasse linna või soovitud tohtri juurde. Mulle anti omal ajal näiteks valida – Võru, Põlva või Tartu. Valisin selle, kus oli kõige lühem järjekord. Elukoht või maakond ei mänginud mingit rolli.

Kas on võimalik, et ühistransport pannakse Meremäelt ja Obinitsast Võrru käima Põlva kaudu?

See oleks ikka jabur lugu küll. Bussid käivad ikka nii, kuidas otsem ja kiirem on. Kõik bussiliinid, mis on praegu inimeste vedamiseks vajalikud, jäävad käima samamoodi. Kuni sõitjaid jagub, jätkavad ka bussid sõitmist. Kui inimesed soovivad, siis tehakse liine ümber või lisatakse uusi, aga kedagi väevõimuga kuhugi teises suunas sõitma küll ei panda. Värskast ja Räpinast käivad näiteks bussid otse Tartusse, mitte Põlva kaudu. Bussiliikluse korraldamine liigub nagunii maavalitsuste kaotamise järel ühistranspordikeskustesse. Ja üsna võimalik, et Lõuna-Eesti ühistranspordikeskus hakkab olema hoopis Tartus, mitte Põlvas või Võrus. Seetõttu valdade ühendamine ega maakonnad bussiühendusi iseenesest ei mõjuta, sest valdadel pole bussitranspordi korraldamisel rolli.

KÜSIMUSED&VASTUSED:

Kas Meremäe lapsed peavad hakkama käima Värskas koolis?

VASTUS: Lapse kooli otsustab lapsevanem. Setomaa vallas jäävad kõik koolid alles.

Kas bussiga nüüd enam Võrru või Räpinasse poodi ei saa?

VASTUS: valdade ühendamine bussiliine ei mõjuta. Bussid käivad kui on rahvast, kes nendega sõidab. Kui inimesed soovivad, tehakse liine ümber.

Kas ma pean Võru maavalitsuses asjade ajamise asemel nüüd Põlvasse minema (või vastupidi)?

VASTUS: Vastavalt valitsuse otsusele kaotatakse järgmisel aastal maavalitsused ja nende ülesanded antakse kohalikule omavalitsusele. Nii et saab oma vallas asjad ära ajada ja maavalitsusse polegi vaja enam üldse minna.

Kus saab olema vallamaja?

VASTUS: Setomaa vallas säilivad praegused vallamajad osavallakeskustena. Luhamaale tuleb teeninduspunkt, nii et kõik saavad oma asju vallaga ajada sealsamas kus praegu.

Mis siis Setomaa valla tekkimisega inimese elus üldse muutub?

VASTUS: Inimese igapäevaelus ei muutu võrreldes praegusega mitte midagi, kõik jääb inimese igapäeva toimingute tasemel nii nagu praegu on.

Miks on Setomaa vald parem kui mõni teine ühinemissuund?

VASTUS: Setomaa valla puhul jäävad osavallakeskused/teeninduspunktid meie inimestele lähemale kui kusagil mujal Eestis, kus moodustati suured vallad ja keskused liikusid inimestest kaugemale. Meil aga jäävad osavallakeskused praegustesse vallamajadesse, ja inimesed saavad oma asju käia ajamas lähemal kui mujal Eestis on võimalik. Samuti võimaldab Setomaa valla loomine otsustada meil oma elu puudutavad otsused ise. Kui näiteks Mikitamäe ja/või Värska liituksid Räpinaga, siis oleks sealse suure valla volikogus meie piirkonna otsuseid tegemas vähe meie inimesi ja need otsused ei lähtu seega meie huvidest, vaid suure Räpina valla üldistest huvidest – mis võivad meile sobida, aga ei pruugi. Volikogus meie inimestele ka nii palju kohti ei saa (tulenevalt suurvalla rahvaarvust), et meie kohta käivaid otsuseid saaksime ise otsustada. Samuti Meremäe puhul: Vastseliina valda ei tule, moodustub suur Võru vald, kus meremäelastel saaks olema üks või paar häält mitmekümne teise vastu ja sellega enam meremäelasi puuudutavaid otsuseid me ise ei tee. Nii et Setomaa vald on omavalitsus, kus otsustame meie piirkonna otsused ise.

Mis saab Setomaa Valdade Liit MTÜ st?

VASTUS: Kui tekib Setomaa omavalisus, siis pole SVL MTÜ järgi enam vajadust.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL