Esmaspäeval, 4. detsembril esitletakse Pariisis seto-prantsuse-vene ühist raamatut „Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938).
Pariisis esitletakse seto-prantsuse-vene ühist raamatut prantslaste ekspeditsioonidest Setomaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaanne “Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937–1938)”, mille koostamisel töötas enam kui neli aastat suur rahvusvaheline Prantsusmaa, Eesti ja Venemaa spetsialistide kollektiiv, annab huvilistele võimaluse tutvuda 1937. ja 1938. aasta välitööde seni tundmatute ja laialipillutatud arhiivimaterjalidega, mis on tallel peamiselt Prantsusmaa Riiklikus Loodusmuuseumis ja teistes Pariisi mäluasutustes. Raamatu Eesti-poolsed partnerid on Tartu Ülikool ja Seto Instituut.
See rahvusvaheline projekt pakub vene, eesti ja prantsuse uurijatele ainulaadset võimalust kõrvutada ja kooskõlastada erinevaid teoreetilisi ja metoodilisi lähenemisi, samuti üle vaadata ja ümber mõtestada väljakujunenud stereotüüpe Petserimaa ehk Setomaa piirkonna kultuuri kohta.
Just seetõttu tuleb käesolevat väljaannet käsitleda kui tänapäevast näidet koostööst humanitaarteaduste alal, erinevate asutuste ja organisatsioonide ühist panust Euroopa ajaloo- ja kultuuripärandi uurimise, säilitamise ja taastamise valdkonnas.
„Käesolevaga jõuab lugeja ette kogum Setomaalt 1930. aastatest pärinevaid, Prantsusmaal paiknevaid allikmaterjale, mida täiendavad eesti, seto, vene ja prantsuse autorite saateartiklid– kokku 35 lühemat või pikemat kirjatööd kolme riigi uurijatelt. Raamat, mille tuumaks on kaks vene kirjaniku Leonid Zurovi aruannet ekspeditsioonidest Setomaale, toob avalikkuse ette mõndagi uut Setomaa ja seto kultuuri kohta ajal enne Teist maailmasõda, vahendades seda vana, mida siis oli veel rohkesti säilinud, kuid kajastadesühtlasi ka juba tollal kiiret aegade muutumist, kirjutab raamatu toimetaja Heiki Valk eestikeelse raamatu eessõnas.
Väljaanne, mis rajaneb kahe vene emigrandi – Leonid Zurovi ja Boris Vilde – Setomaa retkede tulemustel, on kolmes keeles peaaegu identse sisuga. Erandiks on peamiselt Tatiana Benfoughali artikkel “Etnoloogia Inimese Muuseumis 1930. aastatel: Boris Vilde ja Leonid Zurovi ekspeditsioonide kontekst”, mille tõlkeversiooni on autor teiste riikide lugejat silmas pidades lühendanud, eeskätt prantsuse etnoloogia ajaloo ja Inimese Muuseumi välisekspeditsoonide kirjeldamise osas. Samuti on tõlgetes vene ja prantsuse keelde näidete loendeid välja jäetud Setomaa kohanimede alasest artiklist. Erikeelsed väljaanded erinevad üksteisest eelkõige joonealuste kommentaaride hulga ja sisu poolest.
„Nii allikmaterjalide kui ka autorite puhul tuleb arvestada nende ajaloolist konteksti. Zurovi tekste on tugevasti kujundanud nii ajastu vaim kui ka tema kirjanikukarakter ja isikuomadused, samuti vene ja slaavi rahvusromantism, mis on ka autori ajalookäsitluse lähtekohaks,“ rääkis raamatu toimetaja Heiki Valk. „Osalt on kirjutatu ja selles peituvate hoiakute taga tollases ajaloo- ja arheoloogiateaduses valitsenud seisukohad, osalt aga Pihkvamaalt Ostrovist pärit kirjaniku enda maailmavaade ja sügav kodumaa-armastus. Sellel taustal on iseäranis saatesõna eestikeelsele väljaandele 23 märkimisväärne Zurovi huvi ja varjamatu sümpaatia seto kultuuri vastu.“
„Tahtsime tähelepanu pöörata eeskätt teemadele, mida Vilde ja Zurov oma ekspeditsioonide käigus puudutasid. Seda silmas pidades on raamat jaotatud kolmeks osaks,“ kirjutavad saatesõnas raamatu toimetajad Tatiana Benfoughal, Olga Fišman, Heiki Valk.
Esimene neist – “Leonid Zurov ja Boris Vilde – Setomaa uurijad” – on pühendatud kahele nimetatud isikule, nende ekspeditsioonide ja arhiivide ajaloole. Teine osa, “Zurovi ja Vilde arhiivimaterjalid Prantsusmaa Riiklikus Loodusmuuseumis”, toob lugeja ette suure osa muuseumis säilitatavatest materjalidest – ekspeditsiooniaruanded ja kaardid. Materjali tervikkogum, samuti fotod on esitatud raamatu juurde kuuluvatel lisadel.
Raamatu kolmandas osas, mille pealkirjaks sai “Setomaa ajalugu ja kultuur Boris Vilde ja Leonid Zurovi teaduslikus pärandis” analüüsitakse neid teemasid, mida Vilde ja Zurov suuremal või vähemal määral oma välitööde käigus uurisid. Need teemad kajastuvad raamatu selle osa liigenduse järgmistes peatükkides: 1) keeleteadus, 2) toponüümika, 3) arheoloogia, 4) kiriklikud mälestised ja sakraalhooned, 5) ristiusueelsed uskumused ja rahvalik ristiusk ning 6) materiaalne kultuur. Igaüks neist kuuest peatükist koosneb mitmest artiklist.
Selle raamatu ilmumine on oluline sündmus Setomaa ja seto kultuuri tutvustamisel mitte üksnes Eestis, vaid ka prantsuse ja vene ning neid keeli valdavas laiemaski kultuuriruumis.
Samavõrd oluline on seto kultuuri jaoks ka kolme Prantsusmaa muuseumi vahel laiali pillutatud vanade materjalide toomine mitte ainult teaduskäibesse, vaid ka kultuuriteadvusesse. Selle tänuväärase algatuse eest Eesti osapoolte suurim tänu projekti aastaid tulemuslikult juhtunud Tatiana Benfoughalile ja talle abiks olnud Philippe Mennecier’le Inimese Muuseumist.
Raamatu on koostanud ja toimetanud Tatiana Benfoughal, Olga Fišman, Heiki Valk. Pariisis esitletakse raamatu prantsuskeelset versiooni, eestikeelne raamat jõuab lugejateni kuu aja jooksul.