4. detsembril esitleti Pariisis seto-prantsuse-vene ühist raamatut „Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938), nüüd on raamat kättesaadav ka eestikeelsena.
Ilmus seto-prantsuse-vene ühine raamat prantslaste ekspeditsioonidest Setomaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaanne “Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937–1938)”, mille koostamisel töötas enam kui neli aastat suur rahvusvaheline Prantsusmaa, Eesti ja Venemaa spetsialistide kollektiiv, annab huvilistele võimaluse tutvuda 1937. ja 1938. aasta välitööde seni tundmatute ja laialipillutatud arhiivimaterjalidega, mis on tallel peamiselt Prantsusmaa Riiklikus Loodusmuuseumis ja teistes Pariisi mäluasutustes. Raamatu Eesti-poolsed partnerid on Tartu Ülikool ja Seto Instituut.
„Käesolevaga jõuab lugeja ette kogum Setomaalt 1930. aastatest pärinevaid, Prantsusmaal paiknevaid allikmaterjale, mida täiendavad eesti, seto, vene ja prantsuse autorite saateartiklid– kokku 35 lühemat või pikemat kirjatööd kolme riigi uurijatelt. Raamat, mille tuumaks on kaks vene kirjaniku Leonid Zurovi aruannet ekspeditsioonidest Setomaale, toob avalikkuse ette mõndagi uut Setomaa ja seto kultuuri kohta ajal enne Teist maailmasõda, vahendades seda vana, mida siis oli veel rohkesti säilinud, kuid kajastadesühtlasi ka juba tollal kiiret aegade muutumist, kirjutab raamatu toimetaja Heiki Valk eestikeelse raamatu eessõnas.
„Nii allikmaterjalide kui ka autorite puhul tuleb arvestada nende ajaloolist konteksti. Zurovi tekste on tugevasti kujundanud nii ajastu vaim kui ka tema kirjanikukarakter ja isikuomadused, samuti vene ja slaavi rahvusromantism, mis on ka autori ajalookäsitluse lähtekohaks,“ rääkis raamatu toimetaja Heiki Valk. „Osalt on kirjutatu ja selles peituvate hoiakute taga tollases ajaloo- ja arheoloogiateaduses valitsenud seisukohad, osalt aga Pihkvamaalt Ostrovist pärit kirjaniku enda maailmavaade ja sügav kodumaa-armastus. Sellel taustal on iseäranis saatesõna eestikeelsele väljaandele 23 märkimisväärne Zurovi huvi ja varjamatu sümpaatia seto kultuuri vastu.“
„Tahtsime tähelepanu pöörata eeskätt teemadele, mida Vilde ja Zurov oma ekspeditsioonide käigus puudutasid. Seda silmas pidades on raamat jaotatud kolmeks osaks,“ kirjutavad saatesõnas raamatu toimetajad Tatiana Benfoughal, Olga Fišman, Heiki Valk.
Selle raamatu ilmumine on oluline sündmus Setomaa ja seto kultuuri tutvustamisel mitte üksnes Eestis, vaid ka prantsuse ja vene ning neid keeli valdavas laiemaski kultuuriruumis.
Samavõrd oluline on seto kultuuri jaoks ka kolme Prantsusmaa muuseumi vahel laiali pillutatud vanade materjalide toomine mitte ainult teaduskäibesse, vaid ka kultuuriteadvusesse. Selle tänuväärase algatuse eest Eesti osapoolte suurim tänu projekti aastaid tulemuslikult juhtunud Tatiana Benfoughalile ja talle abiks olnud Philippe Mennecier’le Inimese Muuseumist.
Raamatu on koostanud ja toimetanud Tatiana Benfoughal, Olga Fišman, Heiki Valk.