/nginx/o/2015/05/18/4082091t1ha118.jpg)
2014 aasta novembris ilmus seto pitsi mustriraamat „Seto valgõ”, kus on 25 pitsimustrit Setomaa meistrite erakogudest ja muuseumidest.
Seto pitsi mustriraamat „Seto valgõ“
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik mustreid on pärit Irboska muuseumist leitud Sinaida Verhoustinski pitsivihikust, milles on palju haruldasi ja peene töötlusega pitside näidiseid. On imelisi hargipitse, paelapitse ja põimpitse.
„Loodame, et raamat suudab edasi anda vaimustust, mida tundsime tema pitsivihikut lehitsedes,” ütles Rieka Hõrn, üks raamatu autoritest.
Lisaks pitsiskeemidele võib raamatust leida hulgaliselt fotosid ja teavet meistrite kohta ning lustakaid vahelugemisi käsitöö, meistrite ja pitside kohta.
Enne 1920. aastaid oli Setomaal kombeks heegeldada peast, üritades nähtud pitsi kopeerida või mõeldi muster ise välja. Mustreid edasi anda polnud kombeks. Vanad naised räägivad, kuidas nad mustrit edasi andmiseks üles joonistades tegid meelega vead sisse – siis mõtleb heegeldaja oma peaga ja ei tee täpselt samasugust. Enamus seto pitse oli heegeldatud tüdrukutel enne meheleminekut. Hiljem polnud selleks tööks enam aega.
Raamatu on koostanud Rieka Hõrn ja Terje Lillmaa, kujundanud Evelin Urm, fotod on teinud Priit Palomets. Tekste aitasid kohendada Helen Külvik ja Andreas Kalkun.
„Seto valgõ“ on jätk Rieka Hõrna ja Terje Lillmaa koostatud raamatule „Seto valge pits“, mis ilmus 2000. aastal.
Raamat on valmis saanud Leader-programmi toetusel ja ilmub soome-ugri kultuuripealinn 2015 egiidi all.