Märtsis Tallinna 21. Koolis toimunud emakeelepäeva läbivaks teemaks oli Setomaa ja seto kultuur. Õpilastele tutvustasid seto kultuuri üle paarikümne seto.
Tallinna 21. Koolis toimus seto kultuuri tutvustav päev
„Kui soome-ugri kultuuripealinnade sümbollind Tsirk 24. oktoobril 2014 Udmurdimaalt Obinitsasse jõudis, oli kindel otsus, et emakeelepäeva läbivaks teemaks saab 2015. aastal Setumaa ja setu kultuuriga seonduv,” rääkis 21 Kooli emakeeleõpetaja Seoriin Jõgise.
„Tallinna 21. Kool näitab head eeskuju sellega, kuidas seda suurt au, mis on Setomaale sel aastal soome-ugri kultuuripealinnaks olemisega osaks saanud, viia noorteni. Ka soome-ugri kultuuripealinna põhiliseks eesmärgiks on kultuuripärandi edasikandmine, mistõttu tunnustan väga 21. Kooli õpetajate ja õpilaste tulevikku vaatavat pilku,” ütles Setomaa ülembsootska Annela Laaneots.
Seto kultuuri päev algas hommikul Jalmar Vabarna ja Matis Leima kontserdiga. Järgnesid õpitoad ja loengud, mis on ette valmistatud õpilaste vanust arvestades.
Algklasside õpilastele toimusid õpitoad, kus nad said mängida seto ringmänge, neile tutvustati seto aabitsat, räägiti seto muinasjutte. Õpetajateks Õie Sarv, Maarja Sarv, Janika Viilma, Ülle Paltser, Piret Torm-Kriis, Helve Mets.
Põhikooli õpilased osalesid seto kultuuri tundides, kus Setomaad ja seto kombeid tutvus Setomaa ülembsootska Annela Laaneots.
Gümnasistidele rääkis Seto kirjavarast Seto Instituudi juht Ahto Raudoja. Vanemast seto söögist pidas loengu Elvi Nassar, pikaaegne seto leelokoori Sõsarõ juht.
Marika Ahven tutvustas seto kultuuri päeva raames huvilistele seto käsitööd, koolis oli üleval seto pitsi näitus, kooli toitlustaja pakkus Leida Heliste juhendamisel seto toitu. Seto kultuuri päev lõppes peoga, kus esines Tallinna setode leelokoor Siidisõsarõ ja mängiti rahvuslikke mänge.
„Rahvuse hoidjana on emakeel kõige olulisem. Tallinna 21. Kool on järjepidevalt tähistanud arvukate esinemiste ja külalistega emakeelepäva. Alati oleme sidunud emakeele päeva keskse teema ühiskonnas või kultuurielus olulisimaga, räägib Seoriin Jõgise.
„Kultuuripoliitiliselt aitab Obinitsa kultuurisüdamena toetada ühe põlise Eesti rahva kultuuripärandit, kuid sama oluline on Obinitsa tegemiste mõju kogu Eestile, sealhulgas eestlaste soomeugrilise identiteedi tugevdamise, hõimurahvaste ja -liikumise selgema teadvustamise tõttu. Tänu soome-ugri kultuuripealinnale tekib meil kõigil rohkem võimalusi näha ja kuulda oma hõimurahvaid, nendega vahetult suhelda ning seeläbi paremini vastata Lennart Mere küsimusele : „Kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme?”,” ütleb Jõgiste.
Seto kultuuri päev toimus 21. Kooli ja soome-ugri kultuuripealinn 2015 Obinitsa, Setomaa koostöös. Rohkem infot soome-ugri kultuuripealinna kohta leiab: www.obinitsa.net