juunil avati Värskas Seto Talumuuseumis näitus „Õie pere lugu“, mis on pildiline tagasivaade pea kuuekümne aasta taha pere ajalukku.
Õie Sarv: loodan, et näituse vaatajatel tekib soov oma suguvõsaga kokku saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õie Sarve, ühe endise Setomaa ülembsootska isa- ja emapoolne suguvõsa on Setomaal põliselt elanud, ent 1920ndate aastate lõpus perede suurenedes rändasid paljud seto pered Eestimaale linnadesse. Nii ka Õie Sarve vanaisa ja vanaema oma pojaga.
„Selline otsus oli raske ja keeruline, sest mindi teise kultuurilisse keskkonda, kus saadi tunda häbi ja pilkamist, sest oldi nii teistsugused mitmes mõttes,“ räägib Õie Sarv. „Paljud maalt tulnud pered ostsid või ehitasid maja ja kasvataid loomi, tegid aiamaad nii nagu kodukülas, aga kõik oli linnalikult väiksem.“
Õie Sarve pere üheks oluliseks tunnusjooneks on läbi aegade olnud oma muusika, laulmine. „See tuli kaasa iseenesest ja on jäänud siiani ning tundub olevat ka kõige väiksematel lastel olemas,“ räägib Sarv.
„Me vaatame pilte ehk olnud hetki, vaatame samu inimesi eri aegadel, vaatame nende olekut, riideid, kohti, aga ehk jälgivad hoopis nemad meid? Paljudest neist inimestest on jäänud ainult mälestused, aga õnneks väiksed lapselapsed toovad mõtted jälle tänasesse päeva,“ mõtiskleb Õie Sarv näitust vaadates. „ Ei tea, kas vanavanemate ja ema-isa tahe oli see, et olen tagasi Setomaal ja läbi selle näituse on nemadki omal sünnimaal? Loodan, et minu pere pildirida vaadates tekib kõigil tahtmine oma suguvõsaga kokku saada meenutamaks olnut, et jäädvustada hetke.“
Näituse koostas Õie tütar Maarja Sarv. Näitus jääb Seto Talumuuseumis avatuks 16.novembrini.