Üle poolesaja lapse õpib sel nädalal Küllatüvä külas Rikka Ivvani lastelaagris pillimängu oskusi, et seto pillimeeste rivi saaks tubli täienduse.
Setomaa pillimehed õpetavad välja järelkasvu: Rikka Ivvani pillilaager Setomaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeva õhtul käis lastel külas Seto muinasjutuvestja, kolmapäeval soome-ugri tudengid, kes filmi teevad. Lastel on lisaks pillimängu õppimisele ülesanne õppida soome-urgi lippe, et nendest rahvastest natuke rohkem teada saada. Igal laagripäeval on võimalik ka käia multifilmi õpitoas, kus laagri lõpupäevaks valmib laste väljamõeldud lühifilmike.
„Lapsed on pärit põhiliselt Kagu-Eestist, paljud elavad Setomaal või nende juured on pärit Setomaalt, natuke rahvast on ka kaugemalt - Tallinnast, Tartumaalt, et oleks verevahetus ja lapsed saaksid uusi sõpru,“ räägib Rikka Ivani talu ja pillilaagri perenaine Sigre Andreson. „Tung laagrisse on väga suur ja nii palju kui võimalik, eelistame lapsi laagrisse võtta Kagu-Eestist.“
Kõigi tegemiste juured ulatuvad lapsepõlve välja, räägib Sigre. „Kui mina koolis käisin, siis olid toredad õpetajad ja huvijuhid, kes viitsisid lastega laagrites käia. Käisin tihti laagrites, kus ööbiti telkides, mis oli väga mõnus. Sain erinevatest laagritest väga positiivse kogemuse ning olen tahtnud seda laagri meeleolu ka oma lastele ja nende sõpradele edasi anda,“ selgitab ta.
Teine põhjus pillilaagri korraldamiseks on see, et Sigre abikaasa Ain on pillimees ja käinud Viljandi Kultuurikolledži pillilaagrites. „Siis kui me selle talu ostsime, ei rääkinud sel teemal pikalt, kuid teadsime, et hakkame pillilaagreid tegema. 2002. aastal ostsime talu, mingit pikka juttu polnud ning 2003. aastal toimuski esimene pillilaager,“ selgitab Sigre.
Ain soovib pillimehena hoolitseda järelkasvu eest. Sigrele on alati tantsida meeldinud ja tal on hea meel, kui on palju pillimehi, kelle muusika järgi saab tantsida.
Sel aastal on laager esimest korda rahvusvaheline. „Obinitsa on sel aastal soome-ugri kultuuripealinn ning tulime Obinitsa ja Seto Seltsimaja rahvaga mõttele sugulasrahvaid laagrisse kutsuda. Kuna maride ja udmurtidega saime kõige kiiremini kontakti, siis tuli mõlemast rahvusest kolm inimest,“ räägib Sigre. „Alguses oli mõte, et tulevad ainult pillimehed, kuid lõpuks tulid need, kellel oli võimalus tulla. Aga näiteks üks naine Marimaalt on kanneldaja.“
Lapsi õpetab pillilaagris kümmekond õpetajat. Pillilaagri korraldajad kiidavad neid aitavaid vabtahtlikke, laagri tegevuses osaleb üle 70 inimese. Varasematel aastatel laagris osalenud lastest on kasvanud hakkajad ja tublid noored inimesed, kes tahavad tulla omakorda lastele laagrit tegema vabatahtlikena.