Seto mees võtab seto naise

Kahekümne teist korda peeti täna Eesti lõunanurgas Setomaal kuningriigi päeva, kus valiti setode jumala Peko maapealne asemik. Pidustused meelitasid soome-ugri kultuuripealinna kohale hulgaliselt rahvast, arvukalt oli esindatud ka kohalik noorsugu.

«Jääme vanaks ja varsti ei jõua enam mööda pidusid käia,» rääkisid uhkeis pidurõivais seto memmed omakeskis. «Tuleb loota, et on, kellele sõlg edasi anda,» kõlas läbi kipras huulte vaikne mure tuleviku pärast.

Kui memmed tunneksid seto noori neide Hellat ja Helenat, poleks neil ilmselt ka muret pärandi hääbumise pärast. «Ma olen uhke, et olen seto,» tõdes Hella laia naeratuse saatel. «Mul on hea kanda seto rõivaid ja olen täitsa õnnelik selle üle,» kinnitas kohalik neiu, kes ei jäänud kaugeltki ainsaks, kelle suust seda kuulda sai.

Helena esivanemad on kõik setod. «Pean edasi kandma seda kultuuri. Olen lapsest peale käinud kuningriigi päeval, paasapäeval ja kirikus, minu jaoks on see lihtsalt juba elustiil,» tunnistas Helena, kes plaanib ka oma lapsed tulevikus kasvatada nii, et nad seto kultuuri hästi tundma saavad.

«Minu jaoks on siinne kultuur väga oluline ja ma tahan, et see edasi kestaks,» põhjendas ta.

Nii rääkisid teistedki noored särasilmselt kui ühest suust, et kodus, Setomaal on ikka kõige parem. «Mind ei peibuta need suurlinna tuled. Olen eluaeg kasvanud sellises vaikses keskkonnas, kus on puud ja põllud ümberringi. Kui käingi korra välismaal ja elan seal mõne aja, siis tuleb ikka suur tahe tagasi tulla,» ütles Madonnaga tuuritanud Värska vabadussportlane Jaan Roose. 

Kerli Zirk, kes veetis hiljuti ligi pool aastat vahetusõpilasena Prantsusmaal, kavatseb ikka ja alati naasta juurte juurde Lõuna-Eestisse. Neiu perekonnanimi hääldub kui tsirk, mis tähendab seto keeles lindu ning kohaliku noormehe Marvini meelest on just see üks seto keele kõige ilusam sõna. Zirgu hinnangul iseloomustab õiget seto naist see, et ta teab oma päritolu. 

«Tal on kombed ja traditsioonid, mis tulevad lapsepõlvest,» ütles Zirk. «Vaba olek ja avatud meel on samuti väga olulised, kuigi vahel võib tunduda teisiti,» lisas Kerli, kes oli kuningriigi päevale rahvariiete asemel sunnitud selga tõmbama pika oranži kleidi ja räti asemel pähe seadma moodsa kübara.

«Kahjuks minul ei ole rahvariideid. Kunagi olid setod põlu all ja nii sõid koiliblikad meie rahvariided kapis ära. Sinna pole siiani midagi asemele tekkinud, kuid kindasti on tulevikus plaanis uued riided soetada,» rääkis ta.

Kui küsida seto memmede käest, kui palju tuleb kukrut kergitada, et end seto kombel riidesse seada, siis nende sõnul on rahvarõivaste hind materiaalselt hindamatu. Mida enam ehteid kaelas, mida suurem sõlg, mida rohkem siidilinte räti küljes, seda uhkem. Selline on aga juba traditsioon, et rõivad käivad põlvest põlve ja käest kätte.

Seto kultuuri edasikandjatena polnud kehvemini esindatud ka meessugupool. Leivo Laats, kohalik rammumees, võrdles seto meeste tugevust kõva ja kvaliteetse puiduga. «Raske on puid langetada vastu tuult, kuid kõige parema palgi ja kõige kõvema puu saab just siis, kui puu läheb langetamisel vastu tuult,» selgitas Laats, kelle sõnul on setodel läbi aegade olnud raske, kuid seepärast ongi seto mehed tehtud sedavõrd kõvemast puust.

Laats plaanib endale ka seto soost naise võtta. «Seto naine on tugev ja mees peab tegema nii, nagu naine soovib, kuid naine võiks mehest ikka veidi nõrgem olla,» kirjeldas noormees oma ideaali õrnemast sugupoolest. «Kindlasti proovin oma tuleviku Setomaaga siduda,» rääkis hiljuti Lõuna-Eestisse kolinud Karl, kelle kõrval on seto soost naine juba olemas. «Jääb üle vaid keel ära õppida,» ütles ta.

Ligi kaheksakümnendat eluaastat käivale seto naisele Liidiele valmistab muret see, et tema hinnangul ei mõista paljud noored enam seto keeles rääkida. «Ma õks kõnele,» kostis selle peale seto käsitööga tegelev kahekümnendates aastates Karen ja viskas vardad käest. Tõestuseks esitati ühes Mikitamäe ja Värska noortega kohalik rahvalaul «Lätsi alla lilli».

Üldiselt näeb ka Liidiele Setomaa tulevikku ikka helgetes toonides. «Ikka häste om,» teatas hallipäine naine kohaliku kultuuri elujõulisuse kohta elurõõmsalt ja tõttas tagasi pidustustele.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles