ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör Victoria Tauli-Corpuz: soome-ugri kultuuripealinnade programmi kogemusest võiksid õppida ka teised maailma põlisrahvad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2014. aasta soome-ugri kultuuripealinna Bõgõ (Udmurtia) esindaja Julia Šahtina, tänavuse kultuuripealinna Obinitsa kommunikatsioonijuht, Setomaa sootska  Annela Laaneots,  ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII) aseesimees Oliver Loode ja  EMRIP esimees Aleksei Tsõkarev koos Eesti esinduse liikmetega peale Soome-ugri kultuuripealinnade esitlust ÜROs.
2014. aasta soome-ugri kultuuripealinna Bõgõ (Udmurtia) esindaja Julia Šahtina, tänavuse kultuuripealinna Obinitsa kommunikatsioonijuht, Setomaa sootska Annela Laaneots, ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII) aseesimees Oliver Loode ja EMRIP esimees Aleksei Tsõkarev koos Eesti esinduse liikmetega peale Soome-ugri kultuuripealinnade esitlust ÜROs. Foto: Annela Laaneots

21. septembril toimunud ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. istungjärgul Genfis tunnustas ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör Victoria Tauli-Corpuz oma sõnavõtus soome-ugri kultuuripealinnade programmi kui eeskuju kodanikualgatusest, mis põhineb rahvaste keelesuguluse väärtustamisel ning toetab arengut kohalikul tasandil. Eriraportööri hinnangul võiks soome-ugri kultuuripealinnade programmi kogemusest õppida ka teised maailma põlisrahvad.

Kultuuripealinnade programm leidis tunnustust ka mitmete riikide ja põlisrahvaste esindajate poolt.

ÜRO põlisrahvaste õiguste ekspertmehhanismi EMRIP esimees Aleksei Tsõkarev viitas soome-ugri kultuuripealinnade programmi ajakohasusele tulenevalt äsja valminud põlisrahvaste kultuuripärandi säilitamise uuringust ning seega teema prioriteetsusest ÜRO põlisrahvastega seotud stuktuurides.

Esitlustele järgnenud arutelus osalesid nii riikide (sh Soome, Ungari) kui Põhja-Ameerika ja Ecuadori põlisrahvaste esindajad.

Soome-ugri kultuuripealinnade läbiviimise praktilist kogemust tutvustasid 21. septembril ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. istungjärgul kõrvalürituse “Põlisrahvaste kultuuriliste õiguste edendamine: soome-ugri kultuuripealinnad kui näide” raames 2014. aasta soome-ugri kultuuripealinna Bõgõ (Udmurtia) esindaja Julia Šahtina ning tänavuse kultuuripealinna Obinitsa kommunikatsioonijuht, Setomaa sootska  Annela Laaneots. Kõrvalüritust modereeris ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII) aseesimees Oliver Loode.

Soome-ugri kultuuripealinnade tutvustuse korraldas Eesti esindus ÜRO juures Genfis Inimiõiguste Nõukogu 30. Istungjärgu raames. Kõrvalürituse eesmärgiks oli esitleda soome-ugri kultuuripealinnade programmi hea näitena põlisrahvaste ja rahvusvähemuste kultuuriliste õiguste edendamisest ning elluviimisest.

Soome-ugri kultuuripealinnade programm on soome-ugri noorteliidu MAFUN kodanikualgatus, mille eesmärgiks on hoogustada kohalikku arengut soome-ugri piirkondades, tugevdada ühist soome-ugri identiteeti ning tõsta teadlikkust soome-ugri rahvastest, keeltest ja kultuuridest.

Käesoleval aastal on 24 miljoni soome-ugri kultuuripealinnaks Setomaa, Obinitsa. Järgmist, 2016. a kultuuripealinna tiitlit jagavad Iszkaszentgyörgy küla ja Veszpremi linn Ungarist.

Tagasi üles