Kultuuripealinnade programm leidis tunnustust ka mitmete riikide ja põlisrahvaste esindajate poolt.
ÜRO põlisrahvaste õiguste ekspertmehhanismi EMRIP esimees Aleksei Tsõkarev viitas soome-ugri kultuuripealinnade programmi ajakohasusele tulenevalt äsja valminud põlisrahvaste kultuuripärandi säilitamise uuringust ning seega teema prioriteetsusest ÜRO põlisrahvastega seotud stuktuurides.
Esitlustele järgnenud arutelus osalesid nii riikide (sh Soome, Ungari) kui Põhja-Ameerika ja Ecuadori põlisrahvaste esindajad.
Soome-ugri kultuuripealinnade läbiviimise praktilist kogemust tutvustasid 21. septembril ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. istungjärgul kõrvalürituse “Põlisrahvaste kultuuriliste õiguste edendamine: soome-ugri kultuuripealinnad kui näide” raames 2014. aasta soome-ugri kultuuripealinna Bõgõ (Udmurtia) esindaja Julia Šahtina ning tänavuse kultuuripealinna Obinitsa kommunikatsioonijuht, Setomaa sootska Annela Laaneots. Kõrvalüritust modereeris ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII) aseesimees Oliver Loode.
Soome-ugri kultuuripealinnade tutvustuse korraldas Eesti esindus ÜRO juures Genfis Inimiõiguste Nõukogu 30. Istungjärgu raames. Kõrvalürituse eesmärgiks oli esitleda soome-ugri kultuuripealinnade programmi hea näitena põlisrahvaste ja rahvusvähemuste kultuuriliste õiguste edendamisest ning elluviimisest.
Soome-ugri kultuuripealinnade programm on soome-ugri noorteliidu MAFUN kodanikualgatus, mille eesmärgiks on hoogustada kohalikku arengut soome-ugri piirkondades, tugevdada ühist soome-ugri identiteeti ning tõsta teadlikkust soome-ugri rahvastest, keeltest ja kultuuridest.
Käesoleval aastal on 24 miljoni soome-ugri kultuuripealinnaks Setomaa, Obinitsa. Järgmist, 2016. a kultuuripealinna tiitlit jagavad Iszkaszentgyörgy küla ja Veszpremi linn Ungarist.