Petseri seto majas avatakse kirikindanäitus „Siberi lilled“

Kirikindanäitus Siberi lilled Foto: Külli Jacobson

12. detsembri avatakse Petseris seto majas Külli Jacobsoni kindanäitus „Siberi lilled“. Külli on kinnastesse kudunud Siberi seto naiste lillkirjad.

2007., 2008. ja 2012. aastal külastasid Haida küla naisi, kaasa arvatud Ossipova Mannit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid. „Pildistasime üles ka Manni kindamustrite vihiku, milles oli nii vanu geomeetrilisi kirju, kui imelisi lillkirju. Igal kudujal on oma lemmikkirjad ja nii mõnelgi Haida naisel on sahtlis koolivihikutäis elu jooksul kogutud kindakirju,“ räägib folklorist Andreas Kalkun. „Kui kohtusin Külli Jacobsoniga, sain kohe aru, et Manni kirjavihik võiks teda inspireerida. Nüüd ongi valminud väike valik Siberi naiste lillkirjadega kindaid, värske sõõm Haida küla metsade ja põldude lõhna.“

„Manni kirjad on kohalikega võrreldes uhkemad. Manni ise kudus neid nõukogude-laadselt, et üks suur motiiv oli keset kinnast, ülejäänu oli ühevärviline,“ räägib käsitöömeister Külli Jacobson. „Mina paigutasin Manni motiivid Eesti-moodi ruutpesitsi. Eestlased on ikka kindaid tihedalt mustriga katnud, siis sai soojema kinda. Minu meelest on nii ka ilusam.“

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses lahkus ülerahvastatud setode asualalt kaugele Siberisse Jenisseiski kubermangu tuhandeid peresid. Kõik selleks, et saada tasuta maad. Töökad setod seadsid end peagi hästi sisse ja kohanesid uute olude ja kliimaga. Vaatamata stalinistlikele repressioonidele ja mitmetele viletsustele, on mõned külagrupid siiani säilinud setokeelsetena. Täna on umbes 200 inimesega Haida küla Krasnojarski krais suurim seto küla Siberis. Haidas on uhke seto muuseum, setokeelne naiste- ja lastekoor ja ka vanad käsitööoskused pole kadunud.

Ka Ossipova Manni (Maria Ossipova, snd 1942) esivanemad lahkusid Setomaalt Siberisse, et leida paremat maad. Manni emapoolsed esivanemad rändasid välja Kito külast ja isapoolsed Tendüvä külast. Reisidokumente tehes anti seni perekonnanimedeta setodele nimed. Need pandi enamasti perepea eesnime järgi ja nii on Siberi setodel väga tavalised õigeusklikest mehenimedest tuletatud perekonnanimed.

Manni ema Kito Nasta oli hea laulja ja suur käsitöö tegija. Oskused on pärandunud ka tütardele. Manni laulab koos oma õe Liidega kultuurimaja ansamblis Lill ja on Haida külamuuseumile annetanud suure hulga imelist käsitööd. Siberi talved on külmad ja seepärast elab siiani kirikinnaste kudumise ja kandmise traditsioon. Siberi setod tunnevad oma rahvast kindakirjade järgi, aga teevad vahet ka venelaste ja setode kudumistehnikal.

Neist samadest mustritest on Külli Jacobson kokku pannud ka raamatu "Siberi lilled", mis on saadaval raamatupoodides üle Eesti.

Siberi lilleliste kinnaste näitus on eelnevalt olnud üleval Võrumaa Muuseumis, Muhu Muuseumis, Obinitsa Ateljee-Galeriis, Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal ja Värska Kultuurimajas. Samuti Otepää kohvikus L.U.M.I.