Seto organisatsioonide omavaheline koostöö tähistab juunikuus juubelit: sajandat korda kogunevad seto organisatsioonide või katuseorganisatsioonide juhid igakuisele tsõõriklauale või siis üleseto koosolekule, nagu seda kohtumist kutsutakse. Just sellel koosolekult räägitakse läbi olulisemad ühised setode ettevõtmised ja tulevikuplaanid ning lepitakse kokku järgnevate kuude ühine tegevuskava.
„Üleseto tsõõriklauad on toitnud üleseto motivatsiooni,“ tõdeb Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo, üks pikemaajaalisi igakuistel setode ühistel koosolekutel osaleja.
Igakuised seto organisatsioonide juhtide ja valdade esindajate koosolekud tekkisid sestap, et seto organisatsioonidel tekkis ühine probleem- ei teatud, mida teised teevad ja sündmused hakkasid kattuma. Algne ajend koosolekuteks oligi see, et hakati kooskõlastama ürituste kalendreid.
Järgmisena tekkis mõte, et äkki saab midagi koos teha. Siis sündis otsus, et hakatakse tegema koosolekuid erinevates kohtades Setomaal. „Kui avatakse mõni uus koht, siis reeglina läheme uude kohta külla. Nii sünnib sünnib lai pilt, mis Setomaal toimub,“ räägib Timmo. „See on olnud võimalus õppida tundma Setomaad Missost Mikitamäeni.“
Aidanud kaasa info liikumisele
„Kultuurivaldkonna töötajana võin öelda, et need koosolekud on andnud võimaluse vahetult inimestelt infot saada ja seda oma töös teadmiseks võtta või rakendada. Kuna paljud on mitmete asjadega seotud, siis saab kohapeal mitmed jutud silmast silma ära rääkida,“ räägib Setomaa ülembsootska Jane Vabarna, kes on teinud ka Värska valla kultuuritööd.
„Saan teada, mida kusagil plaanitakse teha, kuidas seda saab siduda teiste tegevustega, kuidas midagi teha,“ toob üleseto koosolekute kasulikkuse info liikumise koha pealt välja ka Seto Käsitüü Kogo juht Ingrit Kala, kes on neil koosolekutel osalenud üle viie aasta.
Tõhustanud setode omavahelist koostööd
„Kindlasti on üleseto koosolekud arvardanud Setomaa sisest suhtlust. Võimalus on jälgida erinevate MTÜ-de ja valdade tegemisi. Inimesed vahetuvad, kes kuhu suundub, mis põnevad ettevõtmised on teoksil,“ räägib Vabarna.
Oma valdades teema eest vastutajad satuvad tänu neile koosolekutele regulaarselt oma vallast väljapoole.“ Inimesed näevad mis mujal toimub ja nende nn "oma territoorium" laieneb,“ toob Setomaa valdade ühiskoosolekute plusse välja Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aarne Leima. „Oma lõigu tööd saad paremini kavandada kui oled kursis mis kõrval toimub. Valdadeülestele teemade eest vastutajatele on see ainus viis teisi omasuguseid kohata, mõtteid vahetada, sest meie töö on ju kodukontoris või „põllul“,“ räägib Setomaal ka ettevõtlusnõustamisega tegelev Leima.
Uued eestvedajad saavad kiirelt omaks
„Alati, kui mõnda Setomaa valla või organisatsiooni ametisse on uus inimene asunud, on teda tutvustatud ka üleseto rahvale,“ toob koosolekutel uute inimestega tutvumise võimaluse välja Ingrit Kala.
Kasu ühisest koosolekust tunnevad ka Setomaale elama ja tööle kolinud inimesed. „Minule on „üleseto" olnud oluliseks informatsiooni hankimise kohaks - kes on kes, kes millega tegeleb, kuidas on asju varem aetud ja on ka teiste tegemistest õppimisvõimalus,“ räägib Seto Talumuuseumi juht Liis Kogermann.
Obinitsa muuseumi praegu lapsepuhkusel olev juht Eve Ellermäe toob välja, et vahel saab neil koosolekutel teistelt ka abi ja nõuandeid.
Erinevate Setomaa nurkade inimesed saavad tervikpildi
Kuna üleseto koosolekud ringlevad mööda Setomaa valdu, siis on need osalejatele heaks võimaluseks tutvuda erinevate asutustega kuhu muidu ehk ei satukski. „Tunneme ja teame hästi vallamajasid, MTÜ-de ruume, koolimajasid, puhkemaju, äriettevõtete kontoriruume, mõningaid talukohti,“ selgitab Kala.
Kuidas said ühised koosolekud alguse?
Võrreldes praeguse, paarikümne inimeselise koosolekutel osalevate inimeste arvuga, olid algusaastate üleseto koosolekud suhteliselt väikesearvulised. 5-8 osalejat oli üsna tavaline. „Setomaa Valdade Liidust osalesid toona Kaja Tullus, Margus Timmo, Aare Hõrn, Setomaa Turismist Maivi Laar, Piiriäärsest energiaarendusest Martin Kikas, Piiriveere Liiderist Silver Hüdsi. Osales ka toonane Setomaa ettevõtlusnõustaja Urmas Peegel ja Seto Käsitüü Kogo esindas Sigre Andreson,“ meenutab Sigre Andreson.
„ Minule olid 2006.aastal asutatud Seto Käsitüü Kogo algatades ja vedades need kokkusaamised väga olulised ja suureks abiks. See oli nagu mentorgrupp, kus sain noore ja algaja vedosnikuna palju häid mõtteid, tuge ja toetust ja muidugi ka informatsiooni kõige selle kohta, mis Setomaal toimub. Seltskond oli väga tore ja inspireeriv,“ räägib Andreson.
„Sellistele organisatsioonidele, kus on üks või väga vähe töötajaid, olid üleseto koosolekud koht, kus tundsid, et ei rapsi üksi, vaid oled osa mingist suuremast süsteemist ja Sul on kolleegid, kellega asju arutada. Kuna oli "teede-rajamise-aeg" ja väga palju toimus ning õhus oli palju ideid ja uusi organisatsioone, siis teemasid, mida arutada oli palju ja põnevaid,“ meenutab Andreson.
„Võib ju saata infot ka listi, aga selline "silmast silma" kokkusaamine ja oma tegemistest rääkimine inspireeris - sündisid uued ideed ja enda ideed ja mõtted muutusid sisukamaks.Olen väga tänulik nendele inimestele, kellega tänu üleseto koostöö olen tuttavaks saanud ja kelle kogemused on mind väga palju aidanud ja inspireerinud,“ võtab Andreson oma meenutused üleseto koosolekute algusaastatest kokku.
„Setomaa organisatsioonide igakuised koosolekud on eeskujuks ka teistele kogukondadele, kuidas teha koostööd üle valla, maakonna ja riigipiiride,“ sõnab Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn. „Nende koosolekute protokollid ja ühisürituste kalendrid on ühtlasi ka Setomaa kroonika, kuhu on koondatud info Setomaa viimaste aastate tegevuste kohta.“