Eesti president tõstis Soome-ugri maailmakongressil setosid esile

15.-17. juunini kestab Soomes, Lahtis VII soome-ugri maailmakongress. Foto: Soome-ugri VII maailmakongress

Täna, 15.juunil algas Lahtis VII soome-ugri maailmakongress „Soome-ugri rahvad: kestliku arengu poole“, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves nimetas setosid kompassiks, kes võiksid olla meile eeskujuks.

„Esmalt kutsun teid siit Lahtist mõtteliselt üle Soome lahe Eesti kagupiiri lähedale, kus otse Venemaa kõrval asub vähem kui 150 inimesega Obinitsa küla,“ alustas Eesti president oma kõnet soome-ugri maailmakongressil. „Ometi oli just see vana seto küla möödunud aastal miljonitele soomeugrilastele kultuuripealinnaks. See näitas, kuidas väike saab olla tegelikult suur.“

„Setosid elab peamiselt Eestis 10 000 ringis ning nende pühendumus ja visadus võiksid olla meile kõigile kompassiks, kuidas hoida oma üht eripalgelist kultuuri, et see kestaks ka üle raskete aegade ja paratamatute muutuste. Lisaks enda tahtmisele on neil ka Eesti riigi tugi ja mõistmine.“

Maailmakongressil on kohal ka setode esindajad ise.

Seto Kongressi Vanemate Kogu otsusega esindavad setosid soome-ugri rahvaste VII maailmakongressil Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aarne Leima, Seto Kongressi Vanemate Kogu liikmed Õie Sarv, Igor Taro ja Ingrit Kala, sootskad Ahto Raudoja ja Annela Laaneots, Setomaa ajalehe peatoimetaja ja kirjanik Ülle Kauksi, seto ansambli Kiiora liige Evelin Leima, soome-ugri koostöö korraldaja Rieka Hõrn ning Petseri setode eestvedaja Helju Majak.

Seto delegatsioon osaleb maailmakongressi töös teist korda ja esimest korda nii suure delegatsioonina. Seda võimaldab Eestis viimatine läbiviidud rahvaloendus, mille tulemusel on seto keele mõistjaid umbes 12 000.

Kongressil käsitletavad teemad on soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride järjepidevus, soome-ugri inforuumi arenguperspektiivid, kodanikuühiskond ja võim, majandus ja keskkond ning demograafilised protsessid.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile.

Kongressi eesmärkideks on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendus.

Esimene kongress toimus 1992. aastal aastal Sõktõvkaris, seejärel on need toimunud iga nelja aasta tagant vaheldumisi Ungaris, Soomes, Eestis ja Venemaal.

Soome-ugri maailmakongress kestab Lahtis 15.-17. juunini, kohal on 174 soome-ugri rahvaste delegaati ning ligi 370 vaatlejat. Lisaks Eesti president Toomas Hendrik Ilvesele esinesid oma kõnedega maailmakongressi avamisel ka Soome president Sauli Niinistö ning Ungari president Janos Ader. Oma tervituse saatis ka Venemaa president Vladimir Putin.

Eesti on järgmise, 2020. aasta kongressi korraldajamaaks.