Paul Hagu 70. juubeliks ilmus mahukas Setomaad tutvustav artiklikogumik

Setomaa artiklikogumik nr 7 Foto: Rahvakultuuri keskus, Tartu Ülikool

Nõnda nagu Paul Hagu on erakordne isiksus, teadlane ja laulumees, on ka tema 70. sünnipäevale pühendatud juubelikogumik erakordne väljaanne, ilmudes eriväljaandena kahe institutsiooni koostöös: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamatute sarja XV – XVI väljaandena ning Setumaa Kogumike sarja 7. raamatuna.

Kogumiku esimene osa on pühendatud otseselt Paul Hagule ning tema tegevusele rahvaluuleteadlasena, seto kogukondliku ja rahvusliku liikumise edendajana, laulumehena ning seto kultuuri vahendajana.

Ülo Valk annab ülevaate Paul Hagu teadustööst, tuues eriti esile Pauli olulisust ja kaasaegsust folkloristika uuenduslike suundade rakendamisel: loominguliste isiksuste ning lokaaltraditsiooni uurimine, asetades vaatepunkti folkloorile just paigapealses kultuurikontekstis.

Paul Hagu panuse seto (kirja)keele tähtsustamisel ja arendamisel avavad lugejatele Sulev Iva ja Karl Pajusalu. Keeletoimetaja või nõuandjana on Paulil olnud oma roll ka paljude setokeelsete raamatute valmimisel. Märgilise tähtsusega on seegi, et Paul Hagu on nii TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kui ka Võru Instituudi nõukogu esimees.

Paul Hagu tegevusest seto liikumise eestvedajana, esimese ja mitmekordse ülemsootskana, Seto kuningriigi traditsiooni algatajana ning seto meestelaulu traditsiooni kandjana kirjutavad Hõrna Aare ning Mikk Sarv.

Tapio Mäkeläinen meenutab kogumiku artiklis Pauli koostööd soomlastega ning tähtsamaid verstaposte seto kultuuri vahendamisel Soomemaale ja soomlastele. Selle koostöö tähtsamaid vilju ongi seto eepose „Peko“ ilmumine 1995. aastal just Soomes, Kuopios, Snellmani instituudi väljaandena.

Kogumiku teadusartiklite osa koondab Setomaaga seotud uurimused eelkõige neis valdkondades, mis on köitnud Paul Hagu nii uurijana kui ka seto kogukonna eestvedajana: rahvaluule, seto kombestik, keel, kultuur, aja- ja kirikulugu.

Madis Arukask avab seto vana jutustava regilaulu „Leemeleht“ usundiliskombestikulise tahapõhja. Paul Hagu sõber ja seto kultuuri austaja Osmo Pekonen (Jyväskylä, Soome) uurib artiklis seto eepose „Peko“ ning anglosaksi eepose „Beowulf“ ühisjooni. Merili Metsvahi käsitleb sugudevahelise suhtlemise ja kosimise teemat 1911. aastal Kuurakese külas sündinud Ksenia Müürsepaga tehtud intervjuudes. Andreas Kalkun kirjutab Feodor Vanahundi roppudest naljadest tuues iseäranis välja selle, et need kajastavad erinevatest ajastutest pärinevaid seksuaalmoraale ja seksuaalse käitumise viise. Janika Oras vaatleb rakendusetnomusikoloogi pilguga seto vana helilaadi taaselustamise kogemusi ning järeldab, et vana helilaadi teadlikult õppides on tänastel seto leelo esitajatel võimalik jõuda üsna traditsioonilähedase tulemuseni. Seto murrete (ida-, lõuna- ja põhjaseto) sõnavaralisi erinevusi käsitleb Kaja Teder, kes pöörab eraldi tähelepanu ka kõige sagedasematele ning kõige eripärasematele seto keele sõnadele.

Põhjalik käsitlus seto talusisustuse muutumisest ajas pärineb Elvi Nassari sulest. Olga Kalinina (Petersburi, Venemaa) analüüsib Petseri rajooni 20. sajandi usuelu, toetudes Vene riigiarhiivi materjalidele ning enda poolt etnoloogilistel välitöödel kogutud andmetele. Hoopis huvitavast vaatepunktist läheneb Setomaa arheoloogilistele uuringutele Ljubov Grušina, kirjutades Tartu Ülikooli üldajaloo professori, doktor Friedrich Karl Hermann Kruse (1790–1866) uurimistööst Irboska ja selle ümbruse arheoloogiamälestistel 1840. aastal. Arvis Kiristaja konstrueerib artiklis Pihkva kroonikate ja meetrikaraamatute abil Setomaa õigeusu kirikute ja koguduste varasema ajaloo.

Kõik kogumiku artiklid on varustatud inglise-, vene- ja setokeelsete resümeedega (tõlkijad vastavalt Eva Liina Asu, Alla Lašmanova, Sulev Iva, Silvi Palm, Ahto Raudoja ja Elvi Nassar).

Juubelikogumiku peatoimetajateks on Helen Kästik ja Eva Saar, toimetajad Karl Pajusalu, Ahto Raudoja, Heiki Valk ja Ülo Valk.

Kogumiku ilmus Tartu Ülikooli, Rahvakultuuri Keskuse (Setomaa Kultuuriprogramm 2014–2018), Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali ning Tartu Ülikooli Kirjastuse toel.

Eva Saar, juubelikogumiku peatoimetaja