10 fakti: kuidas tekib Setomaa vald

Põlva maavanem Igor Taro Foto: Põlva maavalitsus

Põlva maavanem ja haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni liige Igor Taro pani ritta olulised faktid enamlevinud küsimustele Setomaa valla moodustamise ja tuleviku kohta.  

 1.Millistest osadest koosneks Setomaa vald?

Setomaa valla saavad moodustada Mikitamäe ja Värska vallad Põlva maakonnas ja Meremäe vald Võru maakonnas, lisaks Misso valla Luhamaa nulk (seto külad).

 2.Miks need üldse eraldi on?

Enne 1944. a. kuulus nende valdade territoorium vastavalt 2. veebruaril 1920. a. sõlmitud Tartu rahulepingule Eesti Vabariigi Petseri maakonna koosseisu. Stalini piirimuudatus jättis osad setode ajaloolised asualad välja Eesti NSV koosseisust ning liitis need Petseri rajoonina Pihkva oblastisse. Hilisemas nõukogudeaegses haldusjaotuses ühendati Eesti NSV haldusterritooriumile jäävad Petserimaa osad eraldi üksustega ning Eesti iseseisvuse taastamisel jäi neid piirkondi ühendav ajalooline maakonnakeskus Petseri teisele poole Eesti-Vene kontrolljoont.

 3.Mida on Võrumaa Misso vallal Setomaaga pistmist?

Misso valla koosseisus on Luhamaa piirkond (ehk setopäraselt nulk), mis koosneb ajaloolistest Petseri maakonda kuulunud seto küladest. Seetõttu on Misso vald olnud siiani ka Setomaa Valdade Liidu liige, olles samal ajal ka Võrumaa Omavalitsuste Liidu liige.

 4.Kuidas saab Setomaale luua 3500 elanikuga valla, kui mujal on alampiiriks 5000?

Riigikogu on haldusreformi seaduses näinud ette mõned erandid. Üks neist võimaldab luua 3500 elanikuga eraldi omavalitsuse Eesti riigipiiriga külgnevatest valdadest, millel on omavaheline eriline ajalooline ja kultuuriline side. Haldusreformi seaduse seletuskirjas on viidatud antud erandi puhul Setomaa omavalitsustele.

 5.Miks üldse pidi setodele ja Setomaale erisust tegema?

Eesti Vabariik on käsitlenud ajaloolist Petserimaad alati erilise piirkonnana, tänu selle põliselanike erinevustele keele, kultuuri ja usutunnistuse poolest lähimate naabritega Vana-Võromaal. Petserimaa likvideerimise ja rohkete seto külade langemisega Vene riigi omavoli alla on setode võime hoida oma erilist elulaadi järsult halvenenud. Sellele vaatamata on seto kultuur Eesti poolel jõudsalt arenenud ning 2009. aastal võttis UNESCO seto leelo maailma vaimse kultuuripärandi nimistusse. Setomaale on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kaks regionaalprogrammi – Setomaa Kultuuriprogramm ja Setomaa Arenguprogramm. Setomaa koolidele on välja töötatud eraldi õppekavad seto keele ja kultuuri edendamiseks. Setomaa Valdade Liidu omavalitsused on tegutsenud tihedas koostöös. Seetõttu mõjuks setode jagamine eri omavalitsuste vahel tõenäoliselt piirkonna arengule negatiivselt.

 6.Miks setod vabatahtlikult üheks omavalitsuseks ei liitunud?

Omavaheliseks ühinemiseks tehti mitmeid katseid. Viimased neist olid Mikitamäe valla algatusel ühinemine Värska vallaga 2015. aastal ning Värska valla ühinemisettepanekud naabritele 2016. aasta üldise haldusreformi läbiviimise raames. Eri põhjustel polnud kõigis volikogudes ühinemislepete kinnitamiseks vajalikke poolthääli. Mikitamäel kujunes probleemiks osade külade tihe sidusus Räpina piirkonnaga ning Meremäel mõnede vallavolikogu liikmete soov ühineda hoopis Vastseliina või Võruga. Tuleb võtta arvesse ka seda, et volikogudes nagu ka Setomaal, pole ainult setod, vaid ka need inimesed, kelle jaoks seto identiteet ega kultuur ei oma mingit tähtsust.

 7.Millele tuginedes saab väita, et setod on siiski ühisest omavalitsusest huvitatud?

1920-ndatest aastatest tegutseb seto rahva esindusorgan Seto Kongress, mis on võtnud viimasel kogunemisel vastu otsuse ühise Setomaa omavalitsuse moodustamiseks. Kongressi otsus oli üksmeelne. Hiljem on otsuse taga seisnud kongresside vaheliseks ajaks valitus Vanemate Kogu. Setomaa suunaliseks ühinemiseks on teinud ettepanekuid Värska vald, Mikitamäe vald ja eelmine Meremäe vallavanem. Samuti on Setomaa valla loomist toetanud Setomaa ülemsootskad, keda rahvas valib üheks aastaks Seto Kuningriigi esindusisikuks. Ka Setomaa elu eestvedamise eest vastutuse võtnud katusorganisatsioonide juhid on toetanud seda mõtet. Mõnes volikogus saab vastuseisu ühinemisele tõlgendada üldise haldusreformi vastasusega – seega on keeruline ühiselt väita, et volikogud poleks Setomaa valda toetanud. Volikogud on vastu võtnud ka ühise Setomaa arengukava, mille loogiliseks jätkuks on tegutsemine ühtse omavalitsusena. Lihtsalt pidanuks mõnede vallavolinike meelest kõik vallad jääma iseseisvaks või mõnede hinnangul liituma muudes suundades. Samas võib hetkel öelda, et Setomaa vallavolikogud ei suutnud viia läbi ka ühtki muusuunalist vabatahtlikku ühinemist. Seega on vastutus ja otsustamine antud käest ära Vabariigi Valitsusele.

 8.Miks ei kaaluta muid alternatiive, näiteks Setomaa valdade ühendamiseks mõne teise kooslusega?

Vabatahtliku ühinemise faasis oli kaalumisel palju alternatiive eri suundades. Ühinemine saab olla kahepoolne ja nii polnud mitmel juhul teistel osapooltel piisavalt suur soovi seto valdadega ühineda või polnud seto valdadel soovi ühineda just sellises kombinatsioonis ja tingimustel. Võiks öelda, et suur jagu realistlikke valikuid said ka läbi proovitud. Hetkel tundub sedasi, et seto valdade ühendamine mujale võib ka teiselt poolt kaasa tuua negatiivset reaktsiooni. Seetõttu on mõistlik lahendada üks probleem korraga ja mitte tekitada uusi muresid.

 9.Kuidas Setoma valla loomine tehniliselt teostub? Kes teeb mida?

Kuna vabatahtliku ühinemise etapp sai 31. detsembriga 2016 läbi, peab valitsus tegema haldusreformi seaduse kohaselt 15. veebruariks 2017 sundliidetavatele valdadele ühinemise ettepanekud. Ettepaneku valitsusele formuleerib haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon, kuhu kuulub 6 Lõuna-Eesti maavanemat, Rahandusministeeriumi riigihalduse valitsemisala tippametnikud ja eksperdid. Komisjon on kohtunud keskmiselt korra kuus, et jälgida vabatahtlike ühinemiste kulgemist ja teinud möödunud aastal soovitusi omavalitsustele kriteeriumide täitmisel. Järgmine komisjoni istung toimub 9. jaanuaril Põlvas, kus Põlva maavanem saab esitada ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks. Kui piirkondlik komisjon selle seisukohaga nõustub, esitab ta oma ettepaneku Vabariigi Valitsusele, kes teeb vastava otsuse.  Seejärel on omavalitsustel kolm kuud Vabariigi Valitsuse ettepanekule vastata ning selle aja sees toimuvad neis omavalitsustes uuesti ka rahvaküsitlused ühinemise suuna osas. Juulikuus kinnitab Vabariigi Valitsus enda algatatud ühinemised ja Setomaa vald sünniks 2017. aasta kohalike omavalitsuste tulemuste väljakuulutamisega.

 10.Kus asub tulevase Setomaa valla keskus? Millisesse maakonda Setomaa jääb?

Ajalooliselt oli setode pealinnaks ikka Petseri, kuid praegu jääb see teisele poole Eesti-Vene kontrolljoont. Hetkel on Setomaa omavalitsustest suurim Värska vald ning parima teenuste valikuga selle vallakeskus Värska alevik. Värskas on toimunud ka Eesti iseseisvuse taastamise järgsed Seto Kongressid. Vabatahtlike ühinemiste puhul on valla nime ja keskuse küsimus osapoolte otsustada, kuid sel korral peab valiku langetama ilmselt Vabariigi Valitsus. Ilmselgelt lähevad muutmisele ka maakondlikud piirid ja ka see otsus on valitsuse teha. Suurem jagu tulevase Setomaa valla territooriumist ja inimestest jääb praegusel ajal Põlva maakonda.

Allikas: Põlva maavalitsuse kodulehekülg