Eestimaa laiemalt vajab mitmekesist ettevõtlust ja kõrgema palgatasemega ettevõtluse struktuuri. Kas Setomaal on võimalik see saavutada? Vaieldamatult on selles piirkonnas olemas oma potentsiaal inimeste, nn. „sädeinimeste“ näol, kes julgevad ja tahavad vastutust võtta ja seda kanda arendades nii piirkonna ettevõtlust kui ka piirkonda laiemalt. Suurendavad selle tuntust ja on „otsiva“ vaimuga.
Kuivõrd maapiirkondades on maal elavaid ja töötavaid inimesi vähemaks jäänud, on oluline allesjäänute tugeva kogukonna tekkimine ja koostöö. Tänane praktika on näidanud ja tõestanud, et kogukond“ Setomaa“ vajab ja väärib võimalust jääda püsima iseseisva haldusüksusena – identiteedipõhiselt.
Setomaal on mitmeid arengueeldusi, kuid peamine on Setomaa valdadele omavahelise koostöö kogemus, mis võimaldab ühiselt luua püsivaid töökohti ja otsida võimalusi uute ettevõtlussuundade tekkeks, kaasates sellesse nii elanikkonna erinevaid vanuserühmi, sotsiaalseid gruppe kui ka rahvusi.
Praeguse haldusreformi raamistikus annaks piirkonna pikaajalisele arengule kõigiti parima tulemuse seto ühine omavalitsus. Seto leelo kuulumine maailma kultuurpärandi hulka paneb Eestile ka kohustuse seda pärandit jätkusuulikult arendada. Selleks ja unikaalse seto kultuuri teistegi eriomaste aspektide säilitamiseks parimad tingimused loob setode kohalik omavalitsus.
Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent
Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor, Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht
Merli Reidolf, sotsiaalteaduste magister, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant
Heiki Valk, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur, arheoloogia kabineti juhataja, Seto Instituudi nõukogu esimees.
Karl Pajusalu, Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor
Andreas Kalkun, PhD, folklorist