Teadlaste pöördumine: seto vallad peaksid haldusreformi tulemusel moodustama ühtse seto valla

Seto lauluema kuju kevadises Obinitsas Setomaal. Foto: Annela Laaneots

Ajaloolise Setomaa Eestisse jääv osa hõlmab 1,41% Eesti pindalast ja seal elab 0,31% Eesti elanikest. Setomaa on Eestiga võrreldes peaaegu sama suur kui Eesti Euroopa Liidus.

Setomaa ei ole ainult üks paljudest Eestimaa äärealadest. Tegemist on unikaalse ja omapärase kultuuriga piirkonnaga. Seda kinnitab Seto leelo kandmine UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Setomaa on viimase 10 aasta jooksul, kui Setomaa vallad on teinud Setomaa Valdade Liidus koostööd, saavutanud suure positiivse muutuse ka piirkonna majanduslikus arengus.

Enne valdade koostöö olid ka Setomaal kehvad arengunäitajad

2000. aastate alguses kahanes Setomaa elanikkond kiiresti. See Euroopa Liidu piiriala nõudis otsustavat riigipoolset tuge ja sekkumist.

2005. aastal korraldas Setomaa Valdade Liit ulatusliku uuringu, mis hõlmas nelja seto valda (Meremäe, Mikitamäe, Misso ja Värska vallad) ning Orava ja Vastseliina valdasid, et saada ülevaade Setomaa ja temaga piirnevate valdade sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku jätkusuutlikkusega seotud küsimustest, nõrkustest ja tugevustest ning omavahelistest erinevustest. Uuringu tulemused ei olnud väga optimistlikud, ettevõtjaks hakata ei soovitud, muid sobivaid töökohti kodukohale lähedal oli vähe, Seto kui kaubamärgi tuntusele ei loodetud, paljud pidasid võimalikuks piirkonnast lahkumist. 2006. aastast käivitus Setomaa arengu programm, mille eesmärk oli parandada ettevõtluskeskkonda, luues eeldused rahvastiku majandusliku olukorra paranemiseks, seejuures säilitades ja arendades rikkalikku ning iseäralikku pärandkultuuri.

Rahvastikuprotsesside muutmiseks ei ole 5 või 10 aastat küll pikk aeg, ometi on juba nüüd võimalik mõningaid tulemusi välja tuua. Võrreldes teiste Eesti ääremaadega on Setomaal, tänu ühisele aktiivsele tegevusele, nii mõnigi negatiivne protsess aeglustunud või pööranud positiivsele trendile.

2009. aastal on arenguprogrammi mõju analüüsides järeldustena välja toodud, et huvi Setomaale elama asumise vastu on suurenenud ning kohalike elanike ootused seoses uute elanikega on positiivsed. Nähakse konkreetseid muutusi ja tulemusi. Rõhutatakse üleüldist koostöö kasvu erinevatel tasemetel (valdade vahel, ettevõtjate ja valla vahel jne). Eelkõige on paranenud suhtumine elu jätkumise võimalikkusesse Setomaal, kasvanud on usk võimalusse ise midagi ära teha, enam tuntakse uhkust omapärase seto kultuuri üle. Setomaa sai masuga paremini hakkama kui mitmed teised võrreldavad ääremaad. Setomaa ettevõtluse ja majanduse areng tervikuna on kulgenud positiivsemalt kui analoogsetes lähipiirkondades.

Seto valdade ühistöö on viimase 10 aastaga pööranud piirkonna arengu edule

2016. aastal koostatud viimane ülevaade lubab välja tuua järgmisi järeldusi. Viimastel aastatel on kõigi Setomaa valdade rahvaarvu kiire kahanemine peatunud. Rändesaldo on vahemikus 2012 – 2014 Setomaal positiivne, kõigil kolmel aastal on valda elama asunuid rohkem kui sealt välja rännanuid. Kogukondlikku aktiivsust ja ühistegevust näitab suur mittetulundusühingute arvu kasv. Ettevõtete arv ja ettevõtlusaktiivsus on pidevalt kasvanud kõikides valdades. Kui 2008. aastal oli Setomaal kokku 1000 elaniku kohta 55 ettevõtet, siis 2015. aasta vastav näitaja 94. Sellega ületab Setomaa ettevõtlusaktiivsuse kasvutempo kogu Eesti keskmise. Primaarsektori ettevõtete osakaal on kõigi ettevõtete seas vaikselt, aga pidevalt vähenenud. See on märk majanduse mitmekesistumist. Mitmekesistumine ei tähenda, et piirkonnale iseloomulik traditsiooniline tegevus oleks vähemtähtis, aga see loob uusi võimalusi ja hajutab riske. Palgatulu saajate hulk on kasvanud ja elanike brutotulud on kasvanud palju kiiremini kui Eestis keskmiselt, ületades ka Põlva ja Võru maakondade brutotulu kasvu.

Setomaad hoiab koos ühtne identiteet

Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et maapiirkonda elama asumise ja ettevõtte loomise otsuste taga ei ole ainult majanduslik arvestus, vaid palju olulisemad on isiklikud emotsionaalsed tegurid. Üheks selliseks teguriks võib olla ka kultuuriline ühtekuuluvus või kultuuripärand, mille baasil erilise väärtusega toodet või teenust arendada, ning kogukonna kui terviku jätkuv arendamine.

Identiteedi väga oluliseks osiseks on keeleline või usuline ühtekuuluvus, mis eristab naabritest.

Setomaa identiteedil on väga sügavad, ligikaudu tuhande aasta tagusesse aega ulatuvad juured. Setomaa on vähemasti alates 13. sajandi algusveerandist olnud teistsuguse riikliku ja/või halduskuuluvusega kui ajaloolise Võrumaa (s. nn Vana-Võrumaa) ala. Selline eraldatus kestis kuni 1920. aastani, mil Setomaa tuli Pihkva kubermangu koosseisust Eesti Vabariigi kooseisu. Erinevast halduskuuluvusest tulenevalt on Setomaa alates ristiusustamisest kuulunud mitte läänekiriku (s.t katoliiklikku ja luterlikku), vaid õigeusu kultuuriruumi. Ka sõjaeelses Eesti Vabariigis ning sõja ajal, aastani 1944, moodustas Setomaa omaette maakonna. Alles nõukogude aeg tõi kaasa Setomaa killustamise erinevate haldusüksuste, lõpptulemusena Võru ja Põlva maakonna vahel. Ajalooline eraldatus Võrumaast on põhjuseks, miks seto kultuuril ja keelel on spetsiifilised erijooned ning miks Setomaal on säilinud vanu kombeid ja tavasid, mis juba pikemat aega euroopalikku ja luterlikku kultuuriruumi kuulunud Võrumaa alal on kadunud. Setomaa identiteet ja eripärad avalduvad selgesti ka seto nüüdiskultuuris. Tugeva identiteediga kohal on reeglina parem maine, mistõttu selle inimressurss on paremas seisus ja kinnisvaral on parem hind. Ühistunne motiveerib piirkonna osalisi panustama ja enam pingutama.

Setomaal identiteedil on viimastel aastatel olnud arengule positiivne mõju. Eripärane kultuur on oluline ressurss kultuuri- ja turismimajandusele ning käsitööle. Setomaa maine on kasvanud väga heaks, see on soosinud nii uute ettevõtete teket kui olemasolevate turundust. Setomaa ettevõtete näitajad olid pärast kriisi paremad naaberpiirkondadest.

„Setomaa“ kui seesugune on selgelt identideedipõhine, mis hõlmab endas nii kultuurilisi kui ka ajaloolis-kultuurilisi sidemeid piirkondade ja inimeste vahel. Eestis on vähe neid piirkondi, mille aktiivne kogukond on suutnud muuta sedavõrd nähtavaks, arenevaks ja omapäraseks kui see on toimunud Setomaal.

Setomaa eduloo põhjuseks on olnud seto valdade koostöö

Setomaa eduloo üheks põhjuseks on olnud seto valdade (Mikitamäe, Meremäe, Värska, Misso) ühistöö ja kollektiivne eestvedamine, mis on kaasanud ja mobiliseerinud setod üle Eesti. Riiklike kultuuri- ja arenguprogrammide abil on loodud uusi ettevõtteid ja kultuuriprojekte, loodud uusi töökohti.  Setomaale on tegutsema asunud märkimisväärselt uusi noori peresid. Seto kogukonna liikmed on Eesti riigile tänulikud ning seetõttu lojaalsed.

Setode kogukondliku valitsemise mudel on olnud edukas. Kui Setomaa praegused vallad liidetaks eraldi Räpina ja Vastseliinaga, oleksid setod mõlemas volikogus vähemuses. See raskendaks oluliselt kultuuriautonoomia põhimõtete rakendamist, killustaks senist seto koostööd ning jätaks setod nii mõneski olulises küsimuses vähemusse.

Haldusreform peaks võimaldama Setomaa positiivse ühtse arengu jätku

Setomaale on koostatud ühine Arengukava 2015-2025 ja Ettevõtlusstrateegia 2020, milles on seatud eesmärgiks “kaasa aidata Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise ning piirkonna turunduse, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele“. Arengukava koostades on Setomaa valdade elanikud kokku leppinud ühiseks visiooniks, et Setomaa vallad on moodustanud võimeka omavalitsuse.

Eestimaa laiemalt vajab mitmekesist ettevõtlust ja kõrgema palgatasemega ettevõtluse struktuuri. Kas Setomaal on võimalik see saavutada? Vaieldamatult on selles piirkonnas olemas oma potentsiaal inimeste, nn. „sädeinimeste“ näol, kes julgevad ja tahavad vastutust võtta ja seda kanda arendades nii piirkonna ettevõtlust kui ka piirkonda laiemalt. Suurendavad selle tuntust ja on „otsiva“ vaimuga.

Kuivõrd maapiirkondades on maal elavaid ja töötavaid inimesi vähemaks jäänud, on oluline allesjäänute tugeva kogukonna tekkimine ja koostöö. Tänane praktika on näidanud ja tõestanud, et kogukond“ Setomaa“ vajab ja väärib võimalust jääda püsima iseseisva haldusüksusena –  identiteedipõhiselt.

Setomaal on mitmeid arengueeldusi, kuid peamine on Setomaa valdadele omavahelise koostöö kogemus, mis võimaldab ühiselt luua püsivaid töökohti ja otsida võimalusi uute ettevõtlussuundade tekkeks, kaasates sellesse nii elanikkonna erinevaid vanuserühmi, sotsiaalseid gruppe kui ka rahvusi.

Praeguse haldusreformi raamistikus annaks piirkonna pikaajalisele arengule kõigiti parima tulemuse seto ühine omavalitsus. Seto leelo kuulumine maailma kultuurpärandi hulka paneb Eestile ka kohustuse seda pärandit jätkusuulikult arendada. Selleks ja unikaalse seto kultuuri teistegi eriomaste aspektide säilitamiseks parimad tingimused loob setode kohalik omavalitsus.

Lugupidamisega,

Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent

Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor, Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht

Merli Reidolf, sotsiaalteaduste magister, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant

Heiki Valk, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur, arheoloogia kabineti juhataja, Seto Instituudi nõukogu esimees.

Karl Pajusalu, Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor

Andreas Kalkun, PhD, folklorist