Setomaa rikkus sõltub ettevõtlusest ja turismist

Vello Saar Foto: Rein Järvelill

Kui Setomaa ettevõtlusalased traditsioonid pärinevad juba mitme aastatuhande tagusest ajast, siis meie kohustus on koos mõeldes ja tegutsedes jõuda selleni, et Setomaa ettevõtlus ei kaoks vajaliku tööjõu puudumise või töökohtade vähesuse tõttu.

Setomaa ettevõtluse traditsioonide kujunemise aluseks on olnud piirkonna omapärane kultuurikeskkond, kohalikud loodusressursid ning asukoht. Üldteada on see, et piirkonna elujõulisuse tagamisel on üheks väga oluliseks teguriks töökohtade olemasolu. Töökohtade arv sõltub omakorda suurel määral ettevõtete olemasolust ja nende tegutsemisaktiivsusest.

Ettevõtlusest ja ettevõtjatest

Ettevõtte juhi ja omanikuna jagan seda vähem või rohkem levinud arvamust, et  edukaks ettevõtluseks  on kõigepealt vaja head ettevõtjat. Iga  ettevõtja  peab nägema seda, kuidas äri läheb, kuid lisaks sellele on ettevõtluses väga olulised ka inimestevahelised suhted ja koostöö inimestega. Tegelikult ongi nii, et  igal ettevõtjal on  vaja haritud ja tervet töötajat, kes koos temaga väärtust loob. Koos mõeldes ja tegutsedes me peame jõudma lähemale sellele, et Setomaal ei jääks ühegi ettevõtte areng tegemata oskusliku tööjõu puudumise pärast, aga teisest küljest peame jõudma ka selleni, et igale tööealisele inimesele oleks  olemas võimalus leida tööd oma kodukandis.  

Ettevõtjad ei saa ja ei peagi tegelema kõikide „maailma asjadega“. Ettevõtluse arenguks on vaja ka riiki. Riik peab tagama turvalisuse ja julgeoleku, ausa konkurentsi, ideaalis aitama avada uksi välisturgudel ning investeerima teadus- ja arendustegevusse. Kohalikul omavalitsusel on  ettevõtluse toetamisel oma roll. Arendustegevuste puhul, kus on vaja koostada planeeringuid, on vallavolikogul ja vallavalitsusel väga suur otsustusõigus. Muudes küsimustes, mis puudutab ettevõtlust või ettevõtluskeskkonda, on valdades siiani tegutsetud oma parema äranägemise järgi, sest seadus ei kohusta otseselt kohalikke omavalitsusi ettevõtlusele kaasa aitama ega ole selleks näinud ette ka eraldi vahendeid.

Kuidas edasi?

Tulevikku silmas pidades oleme oma valimisliidus kokku leppinud, et Setomaa vald täpsustab kõigepealt oma rolli ja võimalusi ettevõtluse toetamiseks, otsib uusi vorme ettevõtjate/tööandjate  tunnustamiseks ja võimalusi nendega tihedamaks koostööks. Üheks eesmärgiks on julgustada ja luua  eeldused, et Setomaa vallas tekiks juurde väiketööstus- ja tootmisalasid.

Oleme jõudnud seisukohale, et ettevõtluse  ja ettevõtjate toetamiseks on mõistlik luua Setomaale oma äriabikeskus, kust alustav ettevõtja saaks küsida nõu või isegi toetust omafinantseeringu osaliseks katmiseks. Eesmärk on luua koht, kust ettevõtjad ja kodanikuühendused saavad teavet toetusmeetmete kohta ning nõuandeid ja abi  erinevate projektide kirjutamiseks. Samuti on meil eesmärk hakata julgustama ja toetama „hullude“, aga tegelikult nutikate ideede teostamist. Keskusesse peaks kindlasti koonduma ka kõik koolitusvaldkonnaga seonduv.

Muinasjuttudes on tihti oluline osa teede ristmikel. Karisilla hea asukoha potentsiaali paremaks kasutamiseks oleme pidanud vajalikuks arendada välja ja luua kauplemiseks vajalik infrastruktuur. Meremäel eeldab poe pidamine samuti senise infrastruktuuri arendamist. Piltlikult öeldes suudavad Setomaa põllumehed juba täna ära toita kõik oma piirkonna elanikud ja külalised – ning jääb veel ülegi. Meie arvates on tore, et intensiivpõllunduse kõrval on Setomaal oma koht ka mahepõllundusel, mille osakaalu oleks aga nõudluse kasvamise korral võimalik suurendada. 

Põhjused, miks Setomaa vajab turismi

Miks ikkagi on Setomaa jaoks ka turismivaldkond oluline? Kaks väga olulist fakti: Setomaa looduskeskkond on nii taimestiku kui ka maastiku mõttes mitmekesine ja puutumatu, mis on justkui loodud turismindusega tegelemiseks. Piirkond on rikas erinevate kaitsealade ja hoiualade poolest ning meie metsad on väga marja- ja seenerikkad.

Setomaal on ka mitmeid loodusobjekte – Värska laht ja selle ümbrus, Piusa ürgorg ning Haanja kõrgustiku kaguservas asuv künklik maastik. Võib öelda, et ainult meil siin leidub ka maavarasid – need on eriliigilised mineraalveed ja järvemuda, mida Värska Sanatoorium on juba 37 aastat kasutanud edukalt kuurortravis ehk terviseturismis.

Suurepärase looduskeskkonna kõrval on meie rikkuseks ja uhkuseks seto leelo ja põlvest põlve edasi antud kultuuritraditsioonid. Nende olemasolu ja kasutamine turisminduses on väga tähtis ja oluline! Lisaks sellele, et elame piirkonnas, kus on olemas kõik eeldused turismiettevõtluseks, on oluline ka see, et turism suure äri-  ja majandusvaldkonnana toob tulu (sh eksporditulu) paljudele riikidele ja sihtkohtadele. Uuringud näitavad sedagi, et turism, sh nii loodus- kui ka terviseturism on kogu maailmas kiiresti kasvav valdkond. Selle põhjuseks on ühelt poolt demograafilised muutused: rahvastiku vananemine, tööpinge kasv, teadmiste ja valikuvõimaluste kasv, terviseteadlikkuse suurenemine, pürgimus parema elukvaliteedi poole, aga veel palju teisigi tegureid, mis mõjutavad turismi arengut kogu maailmas. Arvan, et just maailmas toimuvad arengud annavad meile juurde julgust turismisektoris tegutsemiseks.

Millele võiksime panustada? 

Oma  valimisliidu kokkuleppesse oleme sisse kirjutanud meetmed  Setomaal turismimajanduse  edendamiseks. Koos ettevõtjatega on meil plaanis koostada Setomaal asuva kuurortpiirkonna turundusstrateegia. Samuti on soov jätkata  MTÜ Setomaa Turismi tegevuse ja infopunkti töö toetamist. Oleme veendunud, et Õrsava järve kaldal asuvast Reegi suvilast saab külastuskeskus ning et Värska saab jälle oma sadama. Kindlasti hoiame korras olemasolevad matka-, ratta- ja turismirajad, arendame veeturismi Pihkva järvel ja siseveekogudel ning rajame juurde supluskohti. Toetame ka Vabadussõja Petserimaa mälestusmärgi rajamist Setomaale.

Setomaa ettevõtlusstrateegias on kirjas, et Setomaa ettevõtjad  loovad  Setomaa rikkuse!  Nii see on! Turismiga tegelevad ettevõtjad on siiani  palju kaasa aidanud ja teevad seda ka tulevikus, et Setomaa saaks veelgi rikkamaks.

Vello Saar