Arenguid Setomaal saame luua ainult koostöös elanikega

Margus Timmo Foto: Rein Järvelill

Valla tähtsaim töö on seista selle eest, et igal inimesel oleks siin hea elada – nii täna kui ka aasta, kümnendi ja aastasaja pärast. Sestap on valla juhtimisel üks olulisemaid küsimusi, mida peab ikka ja uuesti küsima – millist Setomaa arengut soovivad ja vajavad siinsed inimesed?

Setomaa elanike poolt koostatud visioon ütleb, et aastal 2025 on Setomaa väärt elupaik ja tuntud turismipiirkond. Siin elab ja tegutseb hooliv koostöötahteline kogukond. Setomaa inimesed annavad järgmistele põlvkondadele edasi elujõulise pärandkultuuri ning kauni looduse. Piirkond on jõukas. Ettevõtluses kasutatakse nutikalt kohalikku kultuuripärandit, loodusressursse ja piiriäärset asukohta. Setomaa vallad on moodustanud võimeka omavalitsuse.

Selle visiooni nimel peamegi tegema koostööd kõigi aktiivsete elanikega!

Ainult vallajuhtide tahtmisest jääb väheks, sest mistahes muutusi on võimalik saavutada ainult Setomaa elanike kaasabil.

Formaalne ja mitteformaalne juhtimine

Volikogu ja vallavalitsus on formaalne juhtimisorgan. Orgnisatsioonid, külaseltsid ja külavanemad on mitteformaalsed juhid, kes igapäevaselt suhtlevad inimestega.  Avalikud teenused peavad olema ühevõrra kättesaadavad vajajatele kõigis piirkondades. Just siin on vallale väga olulisteks partneriteks kogukonna liidrid.

Olles töötanud kaksteist aastat Setomaa heaks saan kindlalt öelda, et inimestele ei saa läheneda ühtviisi. Erinevate inimeste jaoks on tähtsad erinevad asjad. Samuti pole erinevates piirkondades olukord samasugune. Erinevas eas ja erinevate tegevusalade inimestel on igaühel oma soovid ja vajadused.

Piirkonna arengu kavandamisel ja elluviimisel on kolm osapoolt. Esiteks on kogukonnad, inimeste grupid oma vajadustega. Teiseks külavanemad ja teised kogukondade liidrid ning kolmandaks kohalik omavalitsus oma ülesannetega. Tasakaalustatud arenguks peavad kõik kolm osapoolt tihedalt koos tegutsema, arvestama üksteise vajadustega. Igal kogukonnal, huvigrupil peaks olema eestkõnelejad, liidrid, kes nende eest seisavad.

Kuidas kogukond saab valitsemisel kaasa rääkida?

Kogukondi võib laias laastus jagada kaheks – on valdkondlikud ja piirkondlikud kogukonnad. Setomaal on aktiivsed valdkondlikud kogukonnad (Setomaa turism, Seto Käsitöökogo, Pärimusteater, erinevad ettevõtjate ühendused jne), kes teevad koostööd omavalitsustega, omavahel ja ka väljapoole. Neil kogukondadel on tugevad liidrid, kes oma valdkonna arengu eest seisavad.

Piirkondliku koostöö kohta on mitmeid häid näiteid. Näiteks Värska vald on teinud tihedat koostööd külakogukondade liidritega. Külavanemate ja teiste külaliidrite kaudu jõuavad inimeste vajadused vallani. Ühise Setomaa arvates peavad senised head koostöökogemused jätkuma ja laienema, nii et Võõpsust ja Lüübnitsast kuni Luhamaani oleksid kõik külad koostöösse haaratud.

Ühine Setomaa peab väga oluliseks, et piirkondade inimeste soovid ja vajadused jõuaks kohalikku omavalitsusse. Seepärast on kavas vallavolikogu istungeid viia läbi erinevates Setomaa paikades ja vallavolikogus on kavas luua külade arengu komisjon. Valimisliit kavatseb kõigisse praegustesse valdadesse jätta teeninduskeskused, et kogukondade esindajatel ja elanikel oleks võimalikult lihtne viia informatsioon vajadustest vallani ning vallapoolne teave inimesteni.

Väga oluline on käivitada peale valla ja külade koostöö ka külade võrgustik – koostöö külade vahel, vastastikku mõõduvõtmine, üksteiselt õppimine, ühised koolitused, õppereisid. Igal külal on, mida teistele küladele uhkusega näidata.

Setomaa elanik peab tundma uhkust!

Igal külal, igal nulgal on oma nägu. Iga inimene peaks tundma uhkust, et ta on Setomaa elanik, et ta on just oma nulga, oma küla elanik. Praegu on Setomaal külasid, eriti äärealadel, mis on ühel või teisel põhjusel jäänud valla arendustegevustest kõrvale. Ühine Setomaa ühendatud jõududega peab hoolitsema selle eest, et iga küla tunneks end valla täisväärtusliku osana.

Vald peab looma külakogukondade arendamiseks struktuuri, mis aitaks inimestel oma eestvedajate kaudu olla kõigest informeeritud, teha oma ettepanekuid, teatada vajadustest ja soovidest. Külakogukondade tegevuse aktiveerimiseks võiks vallal olla eraldi fond, kust suuremad aktiivsete külade grupid saaksid taotleda baastoetust, mis võimaldaks korraldada infovahetust. Peale baastoetuse peaks olema küladel võimalus taotleda tegevusteks vahendeid ka projektipõhiselt. Nendel teemadel on valimisliit Ühine Setomaa asja arutanud.

Kogukondade liidrid on toeks vallale, et korraldada piirkonna inimeste vabas vormis kohtumisi, ümarlaudu, teeõhtuid vallavalitsuse ja volikogu esindajatega, et üheskoos meie ühise kodukandi tänast ja homset kavandada.

Tähelepanu tuleb pöörata noortele

Erilist tähelepanu tuleb minu arvates pöörata noorte kaasamisele valla arendamisse. Väga hea näitena võib tuua Meremäe noortevolikogu, kus noortel jätkub motivatsiooni olla kursis kohaliku elu probleemidega ning pakutakse välja ka omapoolseid lahendusi.

Margus Timmo