Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Linnaruum - väljakutse ja oht identiteedile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Seto Laste Kool 4.juunil 2016 peale esinemist Tallinnas Tornide väljakul | FOTO: Annela Laaneots

Hõimupäevade raames 20. oktoobril toimuv konverents „Linnaruum- väljakutse ja oht identiteedile“  keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas, kuhu pärimussidusast külamaailmast suundub elama üha rohkem ja rohkem inimesi. Sellest, kuidas eri kultuuriruumide esindajad Tallinnas oma identiteeti, kultuuri ja keelt hoiavad, räägivad konverentsil ka setod.

Linnastumine näib tänapäeva maailmas paratamatusena. See puudutab kõiki rahvaid, ent paljudele on urbaniseerumine tähendanud emakeele ja identiteedi kadumist. Idapoolsete soome-ugri rahvaste esindajad, kes siirduvad linnadesse, venestuvad paari põlvkonnaga. Käibel on olnud ütlus, et „meie keel kõlbab vaid esimese risttee või sillani”, tänapäeval aga „esimese bussipeatuseni”.

Kuidas väärtustada oma rahvust ka linnaümbruses, ja kas assimileerumine ikka on alati paratamatu?

Ka Tallinnas on ju eesti etniliste alarühmade seltsinguid ja soome-ugri rahvusseltse. Kuidas on olla näiteks võrokene või mulk meie pealinnas?

Käsitööl ja rahvakunstil põhinev etniline mood on üks parimaid võimalusi kaitsta ja säilitada rühmaidentiteeti. Tänapäeva linnariietuses on taas hinnatud rahvuslik käsitöö ja etnoelemendid.

Ent rahvariietes on ka oma selged sõnumid ja reeglid – kas võime nendega meelevaldselt ringi käia?

Konverentsi kava:

12:15 I arutelu

Rahvused suurtes linnades; keelte ja kultuuride säilitamise ning populariseerimise võimalused.

Modereerib folklorist Madis Arukask

Soome-ugri rahvaste traditsiooniline eluviis on olnud looduslähedane ja seotud külakogukonnaga. Uued põlvkonnad kolivad aga üha enam linnadesse, kus traditsiooniline kultuur ja koos sellega kogukondlikkus taanduvad. Kuidas saada hakkama ühena mitmete vähemuste seas? Linnakeskkond oma paljukultuurilise konteksti ja üleilmastumise väljakutsetega on ellujäämisküsimus enamikule soome-ugri väikerahvastele.

Jelena Minilbajeva, Moskva mari kaasmaalaskonna esimees – Moskva mari kogukond

Lea Kreinin, Eesti Instituudi eesti keele ja kultuuri välisõppe juht – eestlased Torontos

Jaanika Jaanits, ERMi näituste produtsent – komi noorteorganisatsioonist Mi Sõktõvkaris

Teuvo Päiviö, linnasaamide ühenduse City-Sámit juhatuse liige – Helsingi saami kogukond

13:30 II arutelu

Rahvused ja etnilised kogukonnad Tallinnas

Modereerib kommunikatsioonispetsialist Annela Laaneots

Tallinna on läbi aegade suundunud eri rahvuste ja rühmade esindajaid, veel 19. sajandi I poolel oli Tallinnas sakslasi rohkem kui eestlasi. Tööstuse areng tõi linna uusi rahvuseid, kuid samas saabus ka etnilisi vähemusrühmi, nagu saarlased, mulgid, setud jt.

Kuidas need eri kultuuriruumide esindajad Tallinnas oma keelt, kultuuri ja identiteeti tänapäeval hoiavad? Millega peavad rinda pistma, milliseid takistusi ületama? Kas eripära rõhutamisel ja organiseerumisel on üldse mõtet – oleme ju ühed eestlased-pealinlased kõik?!

Evelin Leima, pedagoog – setode haridus ja kultuur Tallinnas

Tea Nopri, Tallinna Võro Seltsi esimees – võrokeste kultuuritegevusest Tallinnas

Elvi Kirsipuu, Tallinna Mulkide Seltsi töö korraldaja – mulkide tegutsemisvõimalused Tallinnas

Natalia Abrosimova, Ersa ühingu Sjatko esimees – ersamordvalaste elu Tallinnas

14:45  III arutelu

Rahvusliku moe ja etnilisusel põhineva käsitöö loojad linnades. Miks me ei soovi oma visuaalset emakeelt unustada?

Modereerib kunstnik ja kunstiteadlane Kärt Summatavet

Me kõik kanname oma südames neid äratundmishetki, kui meie hingekeeled ärkavad ja helisevad kuidagi eriliselt, ja seda isegi linnakeskkonnas. Me ei loobu sellest pühast iseolemise-tundest ka siis, kui oleme linnastunud ja unustanud paljugi sellest, mida varem on põlvest põlve loomulikul teel edasi antud. Kes on meie esivanemad, kes need salakoodid lõid ja mida neil oleks meile õpetada? Kas tänapäevane mood ja noored loojad üldse tahavad sellest vaimsusest midagi teada? Kes suudab „kõnelda“ salakeeles, mille esivanemad meile on pärandanud?

Piret Puppart/Anu Ojavee, Eesti Kunstiakadeemia moedisaini õppejõud – pilguheit tuleviku etnograafilisse moodi

Tatjana Moskvina, udmurdi moelooja Iževskist – udmurtide rahvusliku moe populaarsuse saladus

Natalja Lill, Baltika Grupi mari rahvusest disainer – rahvariide elu tänapäeval

Natalia Ermakov, folklorist, Eesti Mordva kultuuriseltsi esimees – kas kasutame rahvariideid õigesti?

Registreerimine: SIIN või fennougria@gmail.com

Konverentsi korraldavad Fenno-Ugria ja Eesti Folkloorinõukogu. Konverents toimub Sõltumatu Tantsu Laval Telliskivi loomelinnakus 20. oktoobril kell 12.00 – 16.00.

Tagasi üles