21. aprillil pidas 45 sünnipäeva vanim tegutsev seto leelokoor Sõsarõ, keda olid õnnitlema tulnud nii Setomaa ülembsootska kui kõigi Tallinnas tegutsevate seto leelokooride esindajad, samuti leelokoorid Põlvast, Tartust, Nõost, Võrust ja Setomaalt.
Vanim tegutsev seto leelokoor pidas juubelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas tegutseva Sõsarõ koori alguseks loetakse aastat 1973, mil ansambel Leegajuse juures alustas seto naiste laulurühm. Algatajaks oli seto juurtega Veera Virgo, kes ka kodukohast kaugel Tallinnas elades soovis leelotada. Leegajuse juht Igor Tõnurist soostus hakkama koori juhendama.
1976. aastal kujunes laulurühmast iseseisev koor, Sõsarõ. Koori ristiemaks oli toonane juhendaja Vaike Sarv, kelle sõnul olid koori liikmed „sõnol sõsarõ“ ehk laulusõsarad, lauluõed.
1985. aastal asus Sõsarõ koori juhiks Sulev Mäeväli. 1994. aastal lahkusid koorist osad asutajaliikmetest ja lõid uue koori, Siidisõsarõ. Siidisõsarõ koori juhiks sai alul Õie Sarv, hiljem Ilme Haavalo. 2007. aastal oli taas pereheitmine, lahkujad panid aluse leelokoorile Hõpõhõim.
Pärast seda kui 2008 aasta sügisest 2009 aasta sügiseni juhendas Sõsarõ koori Rines Takel, asus Sõsarõ koori juhiks Setomaalt pärit muuseumitöötaja, praegu ka Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Elvi Nassar.
Sõsarõ kooris on läbi aastate laulnud ja pilli mänginud palju mehi ja naisi. Koor on üles astunud festivalidel nii Eestis kui välismaal. Vanimad koori liikmed on praegu üle 80 aastased, noorimad vanuses 28-37. Pea kõik koori liikmed on võimelised üles astuma eeslauljatena, kooril on kaks killõt ja kaks sõnolist.
Varasemalt oli vanim tegutsev seto leelokoor Leiko Värskast, mis aga ülemöödunud aastal oma tegevuse lõpetas.