/nginx/o/2018/08/06/11160718t1h3aff.jpg)
3. augustil esietendus Taarka Pärimusteatri suvelavastus „Vanahunt“, mis muundab kontserdipaigana tuntud Treski Küüni seto jutuvestja Feodor Vanahundi veidraks maailmaks. Arhailise laastukatuse all elustuvad uue seto algupärandi maalähedaselt musta ja ropu huumoriga vürstitatud juttude tegelased.
Taarka Pärimusteatri lavastuses viivad Vanahundi alteregod Höödor (Artur Linnus) ja Röödo (Agur Seim) vaatajad folkloorsete juttude ilma, mitte ainult Vanahundi naljalugusid jutustades, vaid ka ise nende sisse astudes. Riukamehed leiavad laia lõbu nii lihtsate seto talupoegade, kui ka kõrgemate taevaste jõudude petmisest ja kiusamisest, et välja selgitada, kumb neist kõvem trikster on.
Feodor Vanahunt (1890–1965) ehk setopäraselt Vanahundi Höödor oli Petserimaal Vilo vallas Lõtina külas hinnatud jutuvestja ja ilma näinud mees. Ta rändas Esimese maailmasõja ajal sõdurina ja pärast sõda põgenikuna mitmel pool Venemaal, Lääne-Euroopas ja Türgis. Vanahunt ei olnud mitte ainult kohalike seas kuulus jutuvestja, vaid ka pillimees, kes mõistis osavalt kannelt mängida. Höödor ühtegi teksti ise paberile ei pannud, tema lood kirjutasid üles rahvaluulekogujad 1930. aastatel.
Folklorist Andreas Kalkun avaldas Vanahundi pärimuse esmakordselt 2015. aastal laiemale avalikkusele kogumikus „Ilosa’ ja pogana’ jutu’” Seto Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise väljaandena sarjas „Seto kirävara“.
Kalkun tõi välja, et Vanahundi käest on üles kirjutatud märkimisväärne kogus roppe jutte, millest on näha, et jutustaja on nautinud eriliselt seksuaalhuumorit. „Rahvapärimuse kogujad on eelarvamuste tõttu sellise osa pärimusest tavaliselt kogumata jätnud, kuid õnneks oli üks julge neiu, kes need lood üles kirjutas,“ rääkis Kalkun.
„Vanahundi“ lavastaja Helena Kesonen nentis, et kuna Vanahundi seksi- ja sitanaljad olid omal ajal mõeldud ainult meeste kõrvadele, siis ta leiab ennast naislavastajana naljakas olukorras: „Ma proovin tabada Vanahundi omaaegset hõngu, samal ajal mitte labaseks minnes,“ rääkis Kesonen ning tõi välja, et kindlasti saab Vanahundi prostasid jutte ka käredamalt lavale seada, kui tema seda oma nägemuses teeb.
Seto jutuvestja pärimuse kirjutas jutukogumiku põhjal näidendiks Ott Kilusk, kes pälvis 2017. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse peapreemia setokeelse näidendiga „Kirvetüü“.
„Vanahunti“ mängitakse veel ainult kaheksa korda: 9. - 12. augustil, 14. augustil ja 30. - 31. augustil. Piletid hinnaga 15 eurot ja 13 eurot (sooduspilet õpilastele, tudengitele ja seenioritele) on saadaval eelmüügist www.ticketer.ee/taarka, Setomaa turismiinfopunktist Värskas ja tund aega enne etendust kohapeal sularahas makstes.
Lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur, dramaturg Ott Kilusk. Valgustab Elerin Tammel, heli loob Liisa Koemets.
Mängivad: Artur Linnus, Agur Seim, Eduard Tee, Jekaterina Burdjugova, Kristian Põldma, Martin Tikk, Siim Angerpikk, Claus Mootse, Vootele Ruusmaa.
„Vanahundi“ lavale toomist toetavad EAS Setomaa Arenguprogramm, Setomaa Kultuuriprogramm, Setomaa vald ja Eesti Kultuurkapital, Värska Vesi, Räpina Paberivabrik, Uuskasutuskeskus, Pinest AS, OÜ Varola, OÜ Marmil, Treski Küün.
Lavastaja Helena Kesonen lõpetas 2017. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu harrastusteatri juhi ja lavastaja eriala. Kesonen lavastas viimase võrukeelse laulu- ja rahvapeo Uma Pido ning on varem Taarka Pärimusteatris lavastanud setokeelsed diplomilavastused „non-stop SETO“ (2015) ja „Inemise igä“ (2016).
MTÜ Taarka Pärimusteater asutati 2006. aastal ning ühingu eesmärk on läbi pärimusteatri hoida ja arendada seto kultuuri ning rikastada oma tegevusega kogu Lõuna-Eesti kultuuriruumi.
Treski Küün on Setomaal asuv 2015. aastal avatud kontsertpaik, mille peremees on folkmuusik Jalmar Vabarna.