Setomaal saadakse 6.-7. oktoobril kokku, et meenutada seto laulu- ehk leeloansamblite tekkimist ning mõtiskleda seto keele hetkeolukorrast, tulevikust, Seto Kuningriikidest.
Setod kogunevad nädalavahetusel leelokonverentsile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6.-7. oktoobril toimub Setomaal Obinitsas leelokonverents. Esimene päev on põhiliselt laulu- ehk leelopäev, teine tulevikku vaatavalt seto keelt ja kuningriiki käsitlev päev.
Setode laulud on paari sajandi vältel äratanud tähelepanu ja tekitanud uudishimu, neid on kogutud, uuritud ja muudetud ehk n-ö kaasajastatud. 20. sajandi keskpaigas hakkas Eestis tekkima ja moodi minema rahvalauluansamblite loomine. Kui Eestis olid rahvamuusikaansamblid rahvalaule tutvustava iseloomuga, siis Setomaal ja linnasetode jaoks oli ansamblite tekkimine kantud pigem kooslaulmise vajadusest. Setod mäletasid ja oskasid omi laule, eestvedajal oli vaja ainult laulunaised kokku koguda ja proovida neid vaos hoida: kes saab eeslaulja olla, et nad liiga pikalt ei laulaks jms.
Tänaseks on sõnast rahvalaul saanud pärimuslaul, mille tähendus on laiem ja samas ka hägusem. Rahvamuusikast on saanud folk. Kõik teavad Viljandi Folki, ning folk festivali vormis on jõudnud Setomaalegi – Seto Folk. Ühtpidi me teame, aga noori tuleb peale ja samas ka hakkame unustama rahvalauluansamblite algusaastaid ja esimesi laulunaisi, häid eestütlejaid ning tublisid organiseerijaid.
Leelokonverentsi esimesel päeval tullaksegi kokku, et rääkida, meenutada algusaegu, näidata pilte ning laulda ansamblite ehk leeloparkide esimesi laule. Selline kokkusaamine on vajalik praegustele laulunaistele ja -meestele ning huvitav noortelegi. Me saame selles osas juba praegu rääkida põlvkondade järjepidevusest – kes on oma laulud saanud vanaemadelt, isegi vanavanaemadelt. Kohale tuleb ka Veera Hirsik, kes oli kuulsa Värska leelopargi Leiko juht ning oma lapselapse Ruti abiga meenutab olnud lauluaegu. Tallinnas on mitmeid seto laulugruppe, kes on omavahel põimunud nagu laulupõõsas, mis siis püütakse lahti harutada, et uued tulijad saaksid aru, et peale sugulussidemete on ka laulusugulus. Isiklikult ootan Petseritaguse Setomaa lauluajalugu, millest räägib Maria Rahasepp. Esimene päev lõpeb kooslaulumise ja tantsimisega.
Teine päev on ajas edasi vaatav ja arutlev: kuidas seto keel oleks vajalik peale laulukeele ka igapäevakeelena. Keele teema on väga tõsine ja oluline nii meil kui teistel soome-ugri rahvastel. Tuuakse näiteid, kuidas mujal emakeelt omandatakse ja kasutatakse ning kuidas saaksime teiste kogemusi oma õppesse tuua. Päeva teine jututeema on Seto Kuningriigid. Vaadatakse ja analüüsitakse toimunud kuningriike ning arutatakse seto leelovõistluste tuleviku üle.
Kahe päeva arutamise mõte ja soov on, et seto laulu- ja keeleoskus säiliks ja läheks edasi pärandusena vanematelt noorematele ning selliselt elaks ja heliseks laulukeel vajadusepõhiselt nii Setomaal kui linnades.
Õie Sarv, Seto Leelotarko Kogo