/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/02/11623599t1h9653.jpg)
Setomaa Liitu juhtiv Margus Timmo on ellu kutsunud maheda Setomaa idee, et väärtustada kohalikku puhast toorainet.
Margus Timmo: Seto toit muutub mahedaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas sündis maheda Setomaa idee?
Inimesed on kohtumistel väljendanud soovi elada tervislikus, ökoloogiliselt tasakaalus keskkonnas. Nii tekkis küsimus, kas saab muuta Setomaa maad ja metsad mahedaks.
Põllumajanduspoliitika on soodustanud intensiivset tootmist. Nüüd tuntakse huvi, kuidas saavutada, et toit oleks puhas ja täisväärtuslik. Kuna inimesed on sellistest arengutest huvitatud, otsime selleks võimalusi.
2018. aasta seisuga on PRIA andmetel Setomaa põllumaadest umbes 47 protsenti mahepõllumaad.
Kaugele on ideega jõutud?
Setomaa majandus ja ettevõtlus on väga habras. On oluline, et ei halveneks ühegi valdkonna ettevõtete võimalused.
Olen suurema osa elust püüdnud panna õlga alla ettevõtlusele ning olen tänulik Setomaa tavapõllumajandustootjatele, kes suutnud ettevõtte üles ehitada ja käigus hoida. Tänu neile on suur osa siinsest põllumaast heas korras ja piirkonda tuleb nende toodangu kaudu tulu. Väljakutse ongi tavatootjatega koos otsida võimalusi toota mahedalt, kaotamata sissetulekuid.
Setomaa maad ei ole konkurentsivõimelised, võrreldes Kesk-Eestiga. Meil on palju põllusiile ja lagendikke, kus suur kombain ei saa isegi ümber pöörata ja maa seisab kasutamata. Samas on maa sobilik paljudele kultuuridele. Nii ongi Setomaal ammusest ajast kasvatatud mitmesuguseid aiavilju.
Näen, et väikseid kasutamata maid saaks just nišitootmiseks tarvitada. Tuleb valida ja katsetada uute kultuuride ja sortidega, mida saab mahedalt kasvatada.
Pariis on leidnud lahenduse, kuidas korrusmajade katusel mahedalt aedvilju kasvatada.
Kui vald hakkas tegema arengukava, moodustus üsna kiiresti töörühm, kes hakkas selle tarbeks sõnastama mahepõllumajanduse ja tervisliku toidu põhimõtteid. Juunis kujunes Värskas visioonikonverentsil «Mahe Setomaa» sisutihe arutelu, kuidas mahedalt põldu pidades saavutada häid tulemusi.
Oktoobris võttis vallavolikogu vastu valla arengukava 2018–2027, milles kokku lepitud visioon sellises sõnastuses: «Aastal 2027 on Setomaa vald väärt elupaik ja tuntud turismi- ning kuurortpiirkond. Siin elab ja tegutseb ettevõtlik ja kokkuhoidev lasterikas kogukond. Setomaa inimesed annavad järgmistele põlvkondadele edasi elujõulise seto keele, kultuuri ning puhta looduse. Setomaa on tunnustatud mahepiirkond, kus väärtustatakse uuenduslikke ja säästvaid lahendusi. Setomaa on jätkusuutlik, jõukas ning võimekas vald, kus elavad õnnelikud ja rahulolevad inimesed.»
29. novembril toimunud vallavolikogu istungil otsustati aga liituda Euroopa mahelinnade võrgustikuga (Organic Cities Network Europe). Juba detsembri alguses osaleb valla esindaja Firenzes võrgustiku kohtumisel. Euroopa võrgustiku liikmete – linnade ja piirkondade – eesmärk on tõsta elanike elukvaliteeti juurdepääsu kaudu kvaliteetsele mahetoidule, mis tähendab värsket, hooajalist ja nauditavat ning jätkusuutlikult ja kohalikult toodetud toitu.
Ka lasteasutuste puhul on esimesed edusammud juba olemas. Kui keeruline on lasteasutustel ja ettevõtjatel selles küsimuses ühist keelt leida?
Võru maakonna arenguideede loometalgutel käisime välja idee, et kogu Võrumaa võiks olla mahe paik, kus elavad muhedad inimesed. Talgute ajal selgus, et Rõuge kool on juba algatanud protsessi, et valmistada õpilastele pakutav toit mahetoorainest. Saime idee edasiarendamiseks Rõuge inimestelt väärt nõuandeid.
Olen kohtunud kõigi Võrumaa omavalitsusjuhtidega ning kõik on valmis ideega katsetama. See ei ole lihtne, sest on ka neid, kes kardavad muutustest enesele ohtu. Suurim vastuseis on praegu edukate Põlva ja Võru maakonna tavapõllumeeste seas. Seda võib mõista, sest tootmise ümberkorraldamine pole lihtne. Vajadusel saab aga appi kutsuda ülikoolid ja põllumajanduspoliitikud, kelle käes on võime kujundada muutusteks toetusprogramme.
Teiselt poolt kardavad lasteasutused varustuskindluse ja toorme hankimismugavuse pärast, nad pelgavad ka menüüde ümbertegemist.
Nopri talu peremees Tiit Niilo käis äsja välja mõtte, et Eestist võiks saada maailma puhtaim riik – muu hulgas tänu mahetootmisele. Kui reaalseks seda peate?
Minu arvates on see reaalne, kui riik seda tahab ja poliitikud toetavad. Maailmas kasvab nõudlus mahetoodete järele. Realistlikkust kinnitab, et Taani pealinnas Kopenhaagenis kasutavad koolid 90 protsendi ulatuses mahetooret. Näiteks Pariis on leidnud lahenduse, kuidas korrusmajade katusel mahedalt aedvilju kasvatada. See on võimalik alates kolmandast korrusest, sest saastatud õhk on raske ega tõuse kõrgemale.
Avasite hiljuti Pesa hotellis minispaa Sõstar. Kuivõrd hotellis ja spaas maheda Setomaa põhimõtteid ellu viiakse?
Pesa hotellil on rahvusvaheline keskkonnamärgis Roheline Võti aastast 2008. Kümne aastaga oleme keskkonnasäästlikkuses ja niinimetatud rohelise jalajälje vähendamises olulise sammu edasi astunud. Põhitegevused on olnud vee, elektrienergia, soojusenergia kulu vähendamine ja prügi sorteerimine. Lisaks kasutame vähem paberarveid, aga ka kilekotte ja ühekordseid nõusid.
Oleme ka kohaliku tooraine osakaalu järk-järgult suurendanud. 2009. aastast on meie restoranis pakutaval «Omakandiroogade menüül» märgis Põlvamaa Rohelisem, mis tähendabki, et nendes roogades kasutame ainult kohalikku toorainet. Muu hulgas on meil kasutuses mahe mustasõstramahl Setomaalt ja Süvahavva külakostitee.
Püüame hotelli külalistele meelde tuletada, et tervis on inimese heaoluks kõige olulisem. Selle rõhutamiseks avaski hotell minispaa Sõstar, mille menüüs aukohal mahemustsõstar ja sellest valmistatud tooted.