Seto leelokoorid astuvad üles Baltica avakontserdil

Seto leelokoor Sõsarõ tähistas 21. aprillil 2018 oma 45 sünnipäeva Tallinnas Õpetajate Majas.

FOTO: Annela Laaneots

31.mail avavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Tõnis Lukas  ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart sel aastal Eestis toimuva Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica. Avakontserdil astuvad üles ka seto leelokoorid Sõsarõ, Siidisõsarõ ja Sorrõseto.

Kultuuriminister Tõnis Lukas hindab enim Baltica festivali püüdlust hoida esil ehedat pärimust. „Iga rahva kestmise jaoks on kõige olulisem hoida oma kultuurimälu. Teades ja tundes oma esivanemate pärimust, nii ehedalt kui see on tänapäeval veel võimalik, oleme rahvana rikkamad ja tugevamad,“ märkis kultuuriminister.

Mihhail Kõlvart: „Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kuid keset muutusi otsib inimene midagi püsivat. See püsiv peitub rahvuskultuuris, mis on ühtlasi iga rahvuse selgroog ja aitab jääda iseendaks. Mul on hea meel, et tänavu on just Tallinn paigaks, kus eri rahvaste rahvuspärandit pidulikul kujul väärtustatakse, hoitakse ja arendatakse.“ 

 „Baltikumi ühine pärimuspidude pärl Baltica toob kokku nii Eesti erinevate piirkondade pärimusrühmad kui pakub Eesti inimestele teiste riikide pärimusrühmade rikkalikku pärimuskava,“ ütles Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. „Pärimuspidu Baltica kuulub Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu festivalide hulka, mistõttu on Eesti Folkloorinõukogul võimalik kutsuda Eestisse teistest riikidest heal tasemel folkloorirühmi.“

Lisaks Sõsarõlõ, Siidisõsarõlõ ja Sorrõsetodele astuvad seto kooridest Baltical üles veel ka Kuldatsäuk, Õiõ seto´, Seto Laste Kool, Madara, Seto Lauluselts Ilolang.

Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused.

Tšiilist jõuavad sel aastal Balticale María Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González, Indiast Folk Blaster Society, Nepaalist Everest Nepal Cultural Group, Ukrainast  Dyvyna, Leedust Alka, Lätist Senleja ja Teikas Muzikanti.

Lisaks seitsmekümnele välisesinejale astuval Baltical mõistagi üles folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti. Kokku saab Baltical nautida tuhandet pärimuskandjat.

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica süda asub Tallinnas Tornide väljakul, kus 31. maist 2. juunini on avatud pärimusküla oma viie lava, käsitöö- ja Uma Mekki poolt korraldatud kohaliku toidu laadaga.

Baltica avakontsert algab 31. mai õhtul kell 16.00 Tallinna Raekoja platsil, millele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. Pärimusküla avatakse Tornide väljakul 31. mail kell 12.00.

Tornide väljakul toimuvas Baltica pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

29. mail külastavad Baltica väliskülalised Tallinna ja linnaümbruse koole.

1. juunil läheb pärimuspidu Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.

Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, eesmärgiga väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust. Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub käesoleval rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna Vanalinnapäevadega.

Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Rohkem infot pärimuspeo Baltica kohta: www.baltica.ee ja Faceboookis Baltica kodulehel.

Tagasi üles