/nginx/o/2019/08/01/12424896t1h0f72.jpg)
Tartu linn esitas rahvusvahelisele ekspertkomisjonile hindamiseks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna konkursi lõppvooru taotluse. Tartu ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsuse koostöös valminud kandidatuuriraamat kannab pealkirja “Ellujäämise kunstid” (“Arts of Survival”) ning see koosneb kunstilisest kontseptsioonist, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprogrammist ning tegevuskavadest võimaliku kultuuripealinna elluviimiseks ja turundamiseks.
Kandidatuuriraamatu peatoimetaja Berk Vaher oli kindel, et Tartu suudab 2024. aastal anda Euroopale hulga erakordseid ja üllatavaid kultuurikogemusi. “”Ellujäämise kunstid” on tartlaste endi tugev ja kirglik taotlus – kuid selles on kandev roll nii Lõuna-Eesti regioonil kui arvukail välispartnereil, kes juba meie projektidega on liitunud,” selgitas Vaher.
Peatoimetaja sõnul on taotluse arendamisel lähtutud rahvusvahelisest publikuhuvist ja tagatud on projektide teostamisvõimekus. “Loodushoidlikum linna- ja maakultuur, haritus ja leidlikkus, vaimne tervis ja põlvkondade side, paikkondlike omapärade esiletoomine ja kontrakultuurne ärksameelsus – need on teemad, mis on olulised vägagi erinevatele huvigruppidele Eestis ning mille kunstilist tõlgendamist Euroopa ootab ja vajab nii täna kui viie aasta pärast,” kirjeldas Vaher “Ellujäämise kunstide” juhtmõtteid.
Kandidatuuriraamatu kultuuriprogrammi üks koostajatest Triin Pikk tõstis esile, et ligi sajaleheküljelist lõppvooru taotlust aitasid kokku panna lisaks loomeinimestele ja kultuurikorraldajatele ka ülikoolid, ettevõtted, omavalitsused ja vabaühendused. “Tartu 2024 kandidatuuriraamatul on sisuliselt mitusada autorit ja me oleme väga tänulikud, et nad on kahe aasta jooksul toetanud ühist ettevõtmist oma aja ja energiaga,” sõnas Pikk.
Žüriile esitatud taotluses on programm aastateks 2020-2024 ning ka sellele järgnevaks ajaks. “Tiitliaasta tegevuste kõrgpunkt, kuid suurimad kultuuriprojektid algavad varem, näiteks “Tartu maailmaülikool”, mille raames on kavas kutsuda üle ilma tuntud visionääre meie linnaosadesse, küladesse ning kas või sügavasse metsa, et koos Lõuna-Eesti kogukondadega leida lahendusi kohalikele ja globaalsetele probleemidele,” kirjeldas Pikk.
Tartu oli Eesti linnadest esimene, kes kandideerimisest 2024. aasta tiitlile avalikult teada andis. 2017. aasta septembris otsustas Tartu linnavolikogu ühel häälel, et Tartu taotleb 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tänavu aprillis allkirjastasid Tartu linna ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsuse juhid Euroopa kultuuripealinna hea tahte koostöölepingu. Kandideerimiseks nõutavate eel- ja lõppvooru taotluste koostamist ning rahvusvahelisele žüriile esitlemist juhib Tartu linnavalitsuse koosseisus tegutsev Tartu 2024 kandidatuurimeeskond.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valib sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon, mis hindab algaval kuul lõppvooru kutsutud kahe kandidaadi taotluseid, tutvub 26.–28. augustini põhjalikult nii Narva kui ka Tartuga ning vaatab ära kummagi linna esitlused. Komisjon teeb lõpliku valiku 28. augusti pärastlõunal.
Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna kandidatuuri eesmärkide ja tegevustega saab lähemalt tutvuda koduleheküljel www.tartu2024.ee ja Tartu 2024 Facebooki ning Instagrami kanalites.