/nginx/o/2019/08/14/12464872t1h2737.jpg)
Neljapäeval, 15. augustil kell 17.30 esitleb sootska Annela Laaneots Tallinnas Solarise Apollos oma raamatut „Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks “. Tegu on raamatuga Setomaa lähiajaloost, samas võiks see pakkuda huvi naistele, kes maadlevad töö ja eraelu ühildamisega. Raamatust saab lugeda ka haldusreformi telgitagustest läbi Setomaa valla moodustamise näite, samuti saab teada, kuidas 168 inimesega Obinitsa küla korraldas soome-ugri kultuuripealinna 25 miljonile inimesele.
„Minu enda jaoks on olnud raamatu esmasest tagasisidest üllatavaim ehk see, et raamatu lugejad peavad seda põnevusjutuks. Enese arvates panin kirja Setomaa lähiajaloo olulisimad sündmused, aga küllap siis Setomaa elu on haaravam kui mõni väljamõeldud lugu,“ ütles Annela Laaneots.
„Raamat on ühelt poolt minu ülembsootska aastast – kuidas mahutada oma ellu maailmaparandamine, oma väikesed lapsed ja Setomaa eest seismine. Teisalt on see Setomaa lähiajalugu läbi viimaste aastate olulisemate sündmuste Setomaal – soome-ugri kultuuripealinn 25 miljonile inimesele, Setomaa valla moodustamine,“ ütles Laaneots.
„Ajalugu on minu vastu olnud helde – olen näinud avanemas ja sulgumas ajaloolisi võimaluste aknaid,“ lisas ta.
Seto Kuningriik sai möödunud aastal veerandjaja aastaseks, aga ükski seto müütilse kuninga Peko asemik maapeal ehk ülembsoootska pole siiani oma lugu kirja pannud. See raamat on unikaalne sissevaade setode ellu.
Setodel on oma kuningriik, vald, keel, lipp, vapp, hümn, kongress ja isegi oma raha. Setode juht on aga kuningas Peko asemik maapeal, Setomaa ülembsootska, kes valitakse kord aastas Seto Kuningriigi päeval.
„Siin raamatus on võrdselt olulised tegelased nii poliitikud kui presidendid, kes on viimastel aastatel Setomaa elu mõjutanud, kui setod ja setomaalased ise oma tegude ja ütlemistega,“ ütles Laaneots.
„Teisalt on raamat her-story, Setomaa elu läbi naissoost ülembsootska silmade,“ lisas ta. „Loomulikult on raamatul ka rahvusvaheline mõõde, toimub ju tegevus vahetult mõlemal pool Euroopa Liidu välispiiri ja puudutab soome-ugri rahvaid.“
Raamatu tegevus toimub Setomaal mõlemal pool kontrolljoont ja mõtestab setode olukorda tänases Eestis – kuidas hoida unikaalset pärimuskultuuri, aga lahendada ka praktilisi ellujäämisküsimusi. Samas leiab raamatust ka uskumatuna näida võivaid hetki – kuidas setod tantsivad teisel pool kontrolljoont separatistide peiedel või kuidas ületada kontrolljoont kultuuriväärtuste nimekirja kuuluvate hinnaliste seto ehetega. Loomulikult saab raamatus tähelepanu Petseri- setode pealinn.
Raamatu andis välja kirjastus Petrone Print.