Täna 10. aastat tagasi kanti seto leelo Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Annela Laaneots
Copy
Mokornulga leelokoor laulmas seto leelot Seto Kuningriigi päeval Luhamaal
Mokornulga leelokoor laulmas seto leelot Seto Kuningriigi päeval Luhamaal Foto: Ülle Pärnoja

30. septembril 2009 tuli Unesco komitee esindajalt Abu Dhabist teade, et valitsustevaheline Unesco vaimse kultuuripärandi kaitse komitee kandis seto leelo Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

„Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatele rahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ning tunnustatud ka maailmas laiemalt,” ütles Seto leelotarkade kogo esinaine, toonane Seto kuningriigi ülembsootska Õie Sarv.

Täna, kümme aastat hiljem, on seto leelo hoitud ja tuntud. Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuulumine on aidanud kaasa setode eneseteadlikkusele ja omakultuuri väärtustamisele. See on au asi terves Eestis, mida koos suitsusauna ja Kihnu pärimuskultuuriga esile tuuakse, tegu on väga olulise kvaliteeditunnusega.

Sootska Õie Sarv: ”Seto leelo on vajalik setodele ka täna. Me laulame sellest, mida hing nõuab, aga selle juures laulame ka hea meelega kõigile nii leelokultuuri tutvustamiseks kui ka lihtsalt laulu ilu pärast. Leelolaulu laulavad vanemad ja nooremad, laulavad koos ja eraldi. Praegu tundub, et lapsi julgetakse aina enam võtta ka lavale enda kõrvale, et olla oma ema ja vanaema lauluväljas igas olukorras – sellisel kombel imbub leeloheli ja sõnade jõud ka lastesse edasi. Lapsed kannavad endas edasi kodu väärtushinnanguid. Loodan, et laulmine, leelotamine on üks neist.”

Tagasi üles