Petserimaa Vabadussõja monumendi skulptuur saab paika: annetustega vaja koguda veel 54 000 eurot

Petserimaa Vabadussõja monument saab peagi Värskas paika

FOTO: Einar Raudkepp

Petserimaa Vabadussõja monument Värskas Setomaal saab Roman Haavamäe ajalooliste kavandite ja fotode järgi valminud sõduri kuju. Kuju paigaldatakse monumendi alusele 15. juunil kell 15. Riigi, omavalitsuse ja annetuste toel valmiva monumendi lõpetamiseks puuduoleva 54 tuhat eurot kavatseb ausamba taastamise komisjon koguda veel enne selle ametlikku avamist kuu aja pärast. 

Praeguseks on peaaegu kõik Eesti Vabadussõja ausambad taastatud - nende kõrval on Petserimaa monumendi saatus erakordne. Kahel korral püstitamata jäänud, lõpuks valmib ta uues asukohas - Setomaa valla keskuses Värskas Tartu rahulepingu 100. aastapäeva järel. See annab monumendile kindlasti ka lisatähenduse.

"Kui mitte nüüd ja mitte praegu, siis kes ja millal veel saab selle tänuvõla ära klaarida?" seisab ausamba taastamise komisjoni pöördumises lahketele annetajatele. "Enam kui 300 Petserimaal Vabadussõjas langenud ohverduse väärtustamiseks on nende mälestus põlistamine väikseim, mida meie täna turvalises ja vabas Eestis elades saame teha." Skulptuuri paigaldamine ausamba alusele on Petserimaa Vabadusõja monumendi loos sümboolse tähendusega. Ausammast on proovitud püstitada kahel korral 1940. ja 1944. aastal. Mõlemal puhul nurjas plaani nõukogude okupatsioonivõim. Ka 80 aastat tagasi kavandiga "Ruut" konkursil võitjaks tulnud Roman Haavamäe jõudis monumendi olulised detailid valmis teha. Skulptuuri paikasaamisel alusele saab monument esmakordselt tervikliku kuju, milleni omal ajal autor ajalooliste sündmuste tõttu ei jõudnud.

Kogutakse annetusi

Petserimaa Kaitseliidu malevkonnas valmis plaan Vabadussõja monumendi püsitamiseks juba 1935. aastal. Nagu nüüdki, läks toona mitu aastat vajaliku raha kogumiseks. Kas toona olid inimesed just jõukamad, aga suure osa esimese monumendi püstitamiseks vajalikust rahast annetasid Petseri linna kodanikud. Seetõttu jääb monumendi jalamil paremat külge kaunistama ka Petseri linna vapp. Petseri linnapea Nikolai Grünthal oli ka ausamba püstitamise komitee esimees.

Tänapäeval tuli suurim toetus Eesti riigi ning märkimisväärses osas ka Setomaa vallaeelarvest ja siiski panustavad nii kohaliku kogukonna kui Eesti ajaloopärandi seisukohalt olulisse algatusse eraisikutest toetajad - monumendi lõpetamiseks käivitunud annetuskampaaniat on toetanud mõne päeva taguse seisuga 81 inimest ning 5237 eurot on juba koos. Jääb koguda veel 54086 eurot. Kõigi annetajate nimed saavad väärikalt ära märgitud ning enne 10. juulit annetuse teinute omad kantakse ka monumendi avamissündmuse materjalidesse.

„Petserimaa Vabadussõja ausammas ei ole ühe väikse huvirühma eraasi. See on riikliku ja rahvaliku auvõla tasumine. Petserimaa lahingutes langes Vabadussõjas esilgse uurimise põhjal kuni 300 võitlejat,” ütles Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn. Tema on olnud ka monumendi kolmanda püstitamise algatuse peamine eestvedaja ja ausamba taastamise komisjoni kokkukutsuja.

Erakordse saatusega mälestusmärk

Ka samba avamiseks määratud päev 20. juuli on ajalooga seotud - 80 aastat tagasi määras Petserimaa Vabadussõja monumendi komitee selle lõplikuks valmimise kuupäevaks. Paraku kujunesid asjaolud teisiti. Esimene viivituse tinginud takistus oli komiteele selgitusi jaganud skulptor Roman Haavamäe kinnitusel Petseri linna suurpõleng 1939. aasta mais, misjärel ei suutnud linnakujundajad pikalt täpsustada monumendi jaoks Vabadusparki vundamendi valamiseks planeeritud uut asukohta. Põlengu tagajärgede likvideerimise järel saabus Eestile baasidelepingu aeg. Nõukogude vägede sissemarss vähendas mõnede kohalike usku, et selline monument võiks püsti saada.

"Juba veidi enne seda ei usaldanud raietöölised enam tulla, arvates, et monument kindlasti nii ehk teisiti püstitamata jääb, ja nemad nagunii sel juhu oma töötasust ilma jäävad," analüüsis toonast olukorda 1940. aasta kirjas ausamba komitee esimehele skupltor Haavamägi. Tekkinud viivitused saidki monumendi püstitamisele saatuslikuks - 1940. aastal nõukogude okupatsiooni algusega likvideeriti komitee ning ausamba elemendid jäid hoiule Petseri vanadekodu õuele, kus nad imekombel säilisid 1944. aastani. Tolleks ajaks teistkordselt planeeritud ausamba püstitamine jäi juba sõja jalgu ning monumendi tegemisest säilisid vaid mälestused, joonised ning fotodega ajaloolised dokumendid. 

Petserimaa Vabadussõja monumendi heaks annetada saab siin.

Tagasi üles