/nginx/o/2019/01/03/11693888t1he834.jpg)
Soome-ugri kultuuripealinn 2021 tiitlile kandideerivad Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja ja ersa küla Podlesnaja Tavla Mordva Vabariigist. Otsuse teeb kolmapäeval, 17. juunil rahvusvaheline žürii, algatuse eestvedaja on MTÜ Põlisrahvaste arengu keskus ja soome-ugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN).
Kandidaatide veebipõhine esitlus toimub veebipõhisena ning kell 15 algavat otseülekannet saab jälgida ka soome-ugri kultuuripealinnade lehel Facebookis. Esitlusi on jälgima oodatud hõimurahvaste sõbrad üle maailma.
Kaasaelamise kõrval on võimalik kandidaatidele ka reaalajas küsimus esitada ning seeläbi kujundada konkursi lõpptulemust. Esitluste töökeel on vene keel.
Avalikele esitlustele järgneb žürii omavaheline arutelu ning hiljemalt kell 19 selgub tiitli saaja.
Soome-ugri kultuuripealinna 2021 valib viieliikmeline sõltumatu žürii koosseisus: Aleksei Škljajev (soome-ugri noorteliidu MAFUN esindaja), Anna Kuznetsova (Fenno-Ugria Noored), Rieka Hõrn (Soome-ugri kultuuripealinn 2015 Obinitsa esindaja), Aljona Saveljeva (Soome-ugri kultuuripealinn 2014 Bõgõ esindaja / Udmurtia) ja Niko Partanen (Sukukansojen Ystävät ry / Soome).
Kandidaadid
ABJA-PALUOJA – Mulgimaa ajalooline pealinn on praegu 1124 elanikuga vallasisene linn Mulgi vallas. Programm hõlmab kogu Mulgimaad. Juhtteema on mulgi käsitöö, arhailine mulgi muster rahvarõivastel ning tänapäeva tarbeesemetel ja avalikus ruumis. Kultuuripealinna aasta lipulaevasündmus on Mulgi pidu 2021 – „Sia ja mia ütenkuun“, mis toimub Karksi kihelkonnas Karksi mõisa pargis. Kandidaadi esitas Mulgi Kultuuri Instituut.
PODLESNAJA TAVLA – 574 elanikuga ersa küla Mordva Vabariigis (Vene Föderatsioon).
Kultuuripealinna aasta juhtidee on ersa rahvusliku liidri, folkloristi ja pärimusmuusiku Vladimir Romaškini pärandi mälestamine. Kultuuripealinna aasta peasündmus on ersa rahvalaulu festival “Torama kutse”.
Soome-ugri kultuuripealinna programm on soome-ugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste arengu keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis algatati 2013. aastal. Kultuuripealinnade liikumise eesmärk on tõsta teadlikkust uurali rahvastest ja keeltest, tugevdada soome-ugri ühtsust ja hoogustada kohalikku arengut soome-ugri maailmas.
Seni on soome-ugri kultuuripealinnaks valitud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Veszprémi linn (2016), Karjala küla Vuokkiniemi (2017) ja Marimaa küla Untšo (vene keeles Šorunža, 2019), Baškortostani küla Miškan (2020). Seekordne tiitlisaaja on järjekorras kaheksas.
Soome-ugri kultuuripealinna programm on tugevdanud kohalikke kogukondi, pakkudes neile arenguvõimalusi. Programm on pälvinud positiivset vastukaja ka laiemalt: ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör Victoria Tauli-Corpuz seda eeskujuks põlisrahvaste kultuuriliste õiguste edendamisel.