Soome-ugri kultuuripealinna 2021 lõppvoorus 17.juunil valis viieliikmeline rahvusvaheline žürii järgmiseks soome-ugri kultuuripealinnaks Abja-Paluoja.
Setomaa rõõmustab: mulgid said soome-ugri kultuuripealinnaks 2021
Mulgimaa ajaloolise pealinna tugevustena tõi žürii esile mitmekülgset programmi ning võimalust tutvustada mulgi kultuuri ja Mulgimaad soome-ugri maailmale.
Soome-ugri kultuuripealinn 2021 konkursi lõppvoorus läks Abja-Paluoja vastamisi ersa küla Podlesnaja Tavla'ga Mordva vabariigist. Esimest korda soome-ugri kultuuripealinnade kaheksa-aastase ajaloo jooksul toimusid konkursi esitlused veebipõhiselt ja otseedastusega Facebookis.
Kuigi žürii hinnangul oli mõlemal kandidaadil tugevaid külgi, langes lõplik eelistus Abja-Paluoja kasuks. Žürii liikme ja seltsingu Fenno-Ugria Noored esindaja Anna Kuznetsova hinnangul olid Abja-Paluoja tugevused mitmekülgne sündmuste programm, selle seotus Mulgimaa piirkondliku arengu eesmärkidega ning võimalus tutvustada mulgi kultuuri ja Mulgimaad hõimurahvastele.
Soome-ugri kultuuripealinnade ühe eestvedaja, Põlisrahvaste arengu keskuse asutaja Oliver Loode sõnul annab tiitli naasmine uue hingamise nii kultuuripealinnade liikumisele kui ka soome-ugri rahvaste koostööle laiemalt.
"Kuna samal aastal toimub Tartus VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress ja Mulgimaal saab olema soome-ugri kultuuripealinn, on just meil Eestis võimalus turgutada soome-ugri liikumist ja pakkuda sellele uusi arengusuundi. Nüüd on ka mulkidel selles tähtis roll."
Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja on praegu 1124 elanikuga vallasisene linn Mulgi vallas. Soome-ugri kultuuripealinna programm hõlmab kogu Mulgimaad. Juhtteema on mulgi käsitöö, arhailine mulgi muster rahvarõivastel ning tänapäeva tarbeesemetel ja avalikus ruumis. Kultuuripealinna aasta lipulaevasündmus on Mulgi pidu 2021 – "Sia ja mia ütenkuun", mis toimub Karksi kihelkonnas Karksi mõisa pargis. Abja-Paluoja kandidatuuri esitas Mulgi Kultuuri Instituut.
Soome-ugri kultuuripealinna programm on soome-ugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste arengu keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis käivitus 2013. aastal. Kultuuripealinnade liikumise eesmärk on tõsta teadlikkust uurali rahvastest ja keeltest, tugevdada soome-ugri ühtsust ja hoogustada kohalikku arengut soome-ugri maailmas.
Seni on soome-ugri kultuuripealinnaks valitud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Veszprémi linn (2016), Karjala küla Vuokkiniemi (2017) ja Marimaa küla Untšo (vene keeles Šorunža, 2019), Baškortostani küla Miškan (2020). Seekordne tiitlisaaja on järjekorras kaheksas.
Soome-ugri kultuuripealinna programm on tugevdanud kohalikke kogukondi, pakkudes neile arenguvõimalusi. Programm on pälvinud positiivset vastukaja ka laiemalt: endine ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör Victoria Tauli-Corpuz seda eeskujuks põlisrahvaste kultuuriliste õiguste edendamisel.