Värska talumuuseumis saab õppida vikatiga niitma

Heina niitjad Foto: Piret Väinsalu/ELF

Laupäeval, 4. juulil kell 12.00 toimub Värska talumuuseumis heinapäev. Kõigil osalejatel on võimalus harjutada vikatiga niitmist ning vikati töökorda panemist, kuulata saab heinaajalaule Setomaalt ja arutleda loodussõbraliku koduaia üle, lastele on sisse seatud meisterdamisnurk.

Heinapäev Värska talumuuseumis toimub koostöös Eestimaa Looduse Fondiga (ELF). Vikatiga töötegemise teevad selgeks Külli ja Urmas Kaur Setomaalt ning Andres Ots Võromaalt. Seega saab õpetussõnu niitjatele kuulda nii kohalikes murretes kui ka eesti kirjakeeles ning heinaajalaule võtab eest Lummo Kati Leelokoor. Ühes Mari Kaiseliga Eestimaa Looduse Fondist jagame kogemusi, kuidas toimetada koduaiaas nii, et säiliks liigirikkus ning aed annaks head saaki.

 Värska talumuuseumis on suvehooajal avatud näitus “Lapsepõlv Setomaal”, mis sündis Setomaal elavate ja Setomaaga seotud inimeste mälestuste põhjal. Kogutud mälestuskildudest selgus, et lapsepõlv Setomaal on alati sisaldanud palju töötegemist, millest ühe suure osa moodustasid kindlasti ka heinaajatööd. Lisaks vikatiga töötegemisest aimu saamisele on lastel võimalus heinapäeva ajal meisterdada rehapulki, heinanukku ja punuda pärga. Kuna niidetud hein jääb talumuuseumi karjakoplisse kuivama, siis suve jooksul saavad külastajad tutvuda nii kärbise kui redelrõukudega  ning proovida puurehaga riisumist ja heinas hullamist.

Värska talumuuseumi ülesanne on aidata vanade töövõtete  ja oskuste säilimisele kaasa ja vikatiga niitmine on üks neist. Samas heinapäeva eesmärk on panna ka inimesi tähelepanelikumalt enda ümber vaatama ja oma tegevusi koduaias analüüsima. Mil viisil mõjutame oma elukeskkonda niites masinaga ja mida muudab vikatiga niitmine, on need küsimused, millele üritame vestlusringis vastust saada,” rääkis Setomaa Muuseumide direktor Merily Marienhagen.

Värska talumuuseum (end. Seto talumuuseum) loodi 1994. aastal ning on praegu üks Setomaa Muuseumide filiaalidest. Alates 1998. aastast on muuseum aastaringselt külastajatele avatud ning pakub vaatamiseks terviklikku koopiat 1920. aastate jõukast seto kindlustalust. Hoonete kompleksi kuuluvad suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, heinaküün, meeste töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik.

Muuseumis saab põhjaliku ülevaate traditsioonilisest seto arhitektuurist ning seto pere argipäevast 100 aastat tagasi. Muuseumi külmtares, rõivaaidas, viljaaidas ning aidapealsel on suvisel perioodil erinevad näitused ning rehe all on avatud Setomaa suurim käsitööpood. Toitlustust pakub talumuuseumi kõrval olev Seto Tsäimaja.