Rein Järvelille enda sõnul on osalemine juhtgrupi töös võimalus nii Eesti põlisrahvale setodele kui ka kõigile Eesti põliskeelte kogukondadele: "Põlisrahvad ja -keeled on rikkus, mida globaliseeruvas maailmas tuleb hoida. Kuigi oma emakeele hoidmine on iga rahva enda asi, siis ilma koostöö ja riikliku toeta on seda väga keeruline ja raske teha. Usun, et läbi rahvusvahelise tunnustuse ja läbi põliskeelte kümnendi õnnestub ka Eesti põliskeelte kõnelejatel kasvatada uhkustunnet oma emakeele kasutamiseks igapäevaelus. Ja nii saame ka saja aasta pärast kuulda kaunist seto, võru, mulgi, liivi ja kihnu keelt või Kuusalu rannakeelt."
Rahvusvahelise põliskeelte kümnendi (International Decade of Indigenous Languages) 2022-2032 kuulutas ÜRO Peaassamblee välja 2019. a detsembris, eesmärgiga pöörata tähelepanu põliskeelte kadumisele ja vajadusele säilitada, taaselustada ja edendada põliskeeli. Lisaks peab kümnend kaasa aitama sellele, et nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil võetaks ette kiireloomulisi samme põliskeelte kaitseks. Põliskeelte kümnend on jätkuks rahvusvahelisele põliskeelte aastale 2019, mida tähistati ka Eestis.
2020. a oktoobris kutsus UNESCO maailma põlisrahvaid läbi viima piirkondlikke konsultatsioone seitsmes nn sotsio-kultuurilises piirkonnas, mille tulemusel igast regioonist esitataks põliskeelte kümnendi juhtgruppi kolm esindajat.
Eesti põlisrahvaste ja põliskeelte kogukondade esindajad osalesid konsultatsioonides Eesti põliskeelte kooostöökogu kaudu, mis koondab seto, võru, mulgi, kihnu ja Kuusalu rannakeele kogukondi. Konsensuse alusel nomineeriti Eesti põlisrahvaste ja -keelte esindajaks Rein Järvelill, kelle kandidatuuri asusid toetama ka liivi esindusorganisatsioonid Lätist: Liivi Liit, Liivi kultuuri keskus ja Ventspilsi liivlaste ühendus.