/nginx/o/2022/02/22/14381993t1h41ee.jpg)
Seto Kongressi Vanematekogu kinnitas seto keele arenguplaani ja kuulutas välja seto keele aastakümne seto keele tähtsustamiseks ja esile toomiseks.
Seto Kongressi Vanematekogu kuulutas välja seto keele aastakümne ja kinnitas seto keele arenguplaani
Viimased seto keele elujõulisuse uuringud näitavad, et seto keel on väljasuremise äärel. Keelt on veel igapäevases suhtluses kuulda, kuid laste arv, kes kasutaks oma emakeelt igapäevases suhtluses on jäänud peaaegu olematuks.
Seto keel on üks tuhandetest maailma põliskeeltest mida ähvardab lähima poole sajandi jooksul väljasuremine. Seto Instituudi projektina algas eelmise aasta sügisel seto keele strateegia koostamine. Strateegia ülesandeks oli analüüsida seto keele kasutuse olukorda, leida strateegilisi lahendusi keele säilimise tagamiseks ning leida võimalikud vastutajad seto keele alalhoidmisel. Seto keele strateegia koostajaks oli Seto Infoselts ja projektijuhiks Rein Järvelill.
Kogu strateegia koostamise protsess oli setokeelne ning ka valminud dokument on setokeelne ja nimetusega Seto keele arõnguplaan. Seto keele arõnguplaani kinnitas Seto Kongressi Vanematekogu, kes on seto rahva esinduskogu oma huvide kaitsmisel ja seto kultuuri edendamisel. Vanematekogu langetas oma põhimõttelise otsuse strateegia kinnitamiseks 30.jaanuari koosolekul käesoleval aastal. Veebruari esimesel kahel nädalal on toimetatud kõik korrektuurid ja vajalikud täpsustused ning dokument on avaldatud Seto Instituudi kodulehel.
Sihtasutuse Seto Instituut tegevjuht Ahto Raudoja rõhutas, et keele säilitamise tegevused tuleb suunata just lastele ja noortele ning paluda riigi tuge seto keele alalhoidmiseks: „Igal setol on võimalus ja lausa kohustus oma keelt hoida. Kõige lihtsam on seda teha läbi igapäevase kõnelemise. Keele ja kultuuri alalhoidmiseks peab rohkem tähelepanu pöörama seto keelsete materjalide ja tegevuste osas just lastele ja noortele. Strateegia koostamise käigus tuli välja, et seto keelt on liiga vähe näha avalikus ruumis ja ametlikus kasutuses. Me saame keele alalhoidmiseks ise palju ära teha, kuid samas peame appi paluma ka Eesti riiki oma vahenditega, kui me ei taha olla viimased seto keele edasikandjad.“
Alanud aastakümme on ÜRO poolt kuulutatud üleilmseks põliskeelte dekaadiks. Samal, jaanuari lõpu koosolekul, kuulutas Seto Kongressi Vanematekogu aastad 2022-2032 seto keele aastakümneks. Rahvusvahelises vaates on just seto keel üks Eesti ja Venemaa põliskeeltest. Oma emakeelt on võimalik hoida elavana ainult siis, kui selle üle uhke olla ja kui tunnetad motivatsiooni seda keelt õppida ja kasutada.
Seto Kongressi Vanematekogu peavanem Vello Saar kommenteeris, miks ta peab oluliseks seto keele arõnguplaani loomist ja seto keele aastakümne väljakuulutamist: „Iga kultuuri oluliseks kui mitte kõige olulisemaks osaks on keel. Keelel on oluline ja isegi möödapääsmatu roll kultuuri alahoidmisel. Kui keel on hävinud või hävimas ja kui rahvas ei oska enam kasvõi omavahel suhelda oma keeles, siis ei saa rääkida ka rahvast ja tema kultuurist. Seto keele püsimiseks on oluline seda rääkida, lugeda ja võib olla ka kirjutada. Tõsi, seto keel on olnud ikka rohkem kõnekeel, mida on põlvest – põlve edasi antud. Nii nagu on teinud läbi aegade siin maanurgas elavad setod kui ka laia maailma läinud setod. Ja viimane aeg on hakata julgemalt rääkima seto keelt nii kodus kui ka avalikus ruumis.“
Setomaa ülembsootska Jane Vabarna tegi ka üleskutse seto rahvale: „Head setod ja seto keele kõnelejad! Võtame üle ilma alanud põliskeelte aastakümmet kui võimalust tegutsemiseks seto keele arenguplaani täitmisel, et me keel ei kaoks vaid seto keele kõnelejaid juurde tuleks ja uus põlvkond keelekõnelejaid ikka peale kasvaks.“