Sootska märgotasõ: Seto Kunigriigipäävä’

Seto Kuningriigipäev Luhamaal Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Seto rahvas korjus puulpüha XXX Seto Kuningriigipäävalõ. Mille om kuningriik tähtsa? Sootska märgotasõ.

Sootska Anipai Vello:

Mu´arvatõh Seto leelopäiv ja kuningriigipäiv ommava´saanu´ülesetomaalistõst kokkosaamistest ja ilma näidetä´ei mõista´Setomaad nigu´mõtõldagi´. Ja õt Kuningriigipäiv käü Setomaad piti ringe, om ka´hüä asi,eriti tollõlõ nulgalõ, koh Kuningriigipäivä peetäs.

16 inemist om olnu´üte vai rohkõmb aastit Seto Kuningriigi asjo ajamah. Kolmõkümne aastaga omma´ Setomaal mitmõ´asja´muutunu´ja kõik olõi parembast lännü´. Hulga Seto keele ja käsitüü tundjit om är lännü, a mano om tulnu hulga veidemb, pallo´õgapäävätse´asja´omma´lännü´ärist ja käsitüüd tetäs massinidõga´. Aig muutus ja seto piät ka´tuuga´üteh käümä.

A ku viil om seto nuuri, kiä´tahtva´leelotada´ja ku mõnõhki kotoh kõnõldas seto keeleh ja Kuningriigipääväle tahetas tulla´, om viil lootust õt Setomaa püsüs Setomaana ka´edespidi.

Sootska Sarvõ Õiõ:

Edimäne kunigriigipäiv oll 20. augustil 1994 Obinitsa küläh lauluimä kujo man. Sis mõista-as ütski’ hingekene arvada’, õt säntsit kokkokorjumispäivi jakkus 2023. aestagani’. Tuul kõrral laulunaase’ lauli’ säälsamah kividse naase man, kõik olli’ nõnnapiteh man, kiä’ mõistsõ, laul üteh, kiä’ tahtsõ tuu kullõl – tuu oll ütine kuuh olõminõ ja kunigriigipäivilõ alosõ pandmisõ päiv.

No’ aestagidõga’ tiidminõ lännü’ lajastõ müüdü ilma, üle Eestimaa lakja ja tuldas kõigipooli Setomaalõ.

Kunigriigipäiv sündü laulu peräst, õt naase’ tahtsõ’ sagõhõppa kokko saia’, õt kuuh olla’ ja laulta’. Tulõ vällä, õt naisi laulul om suur joud. Aestagidõga’ om laulu ümbre kogonõnu’ kõiksagamatsi huvtavvi võiki tegemisi ja olõmisi.

Mu jaos ommaki’ päämätse’ laul, tandsminõ, pillimäng – nuu’ omma’ ütehkuuh seto kultuuri alosmüür, näih kõigih om ütine kiil, minkõ meele omma’ andnu’ mi vanavanõba’.

Sootska Torm-Kriisi Piret:

Seto Kuningriik om õga-aastaganõ ütepääväne imeh maa jaost, minkõl olõ-õi umma riiki ni minkõ inimese` uskva` umma Peko kuningahe.

Ma olli Setomaa XIV ülembsootska (2017 – 2018).

Arvada oll kõõ tähtäp tegemine seto tandsu avvu sisse nõstminõ. 2018.a. tulli seto` edimäst vuuri aoluuh kokko, õt pitä I Seto Tandsopido KAGOSS KARGASÕ`. Mul om rõõm, õt Tandsopido lätt seto rahvalõ kõrda – 2021.a. sai peet II Seto Tandsopido KAGOH KUL`ATASÕ` ja 2024.a. om plaani võet III Seto Tandsopido KAD`AH KAVVÕKÕSÕ.

Petseremaa oll, om ja jääs olõma mu rõõm ja halu. Arvada köüdi ülembsootska tegemiisi` Petsere tagodsõ Setomaaga inäbä ku ütski varatsõp vai ildatsõp ülembsootska.

Sootska Laaneotsa Annela:

Seto Kuningriik om seto rahva hindatiidmisõ tego. Süa kisk ja rahvas tulõ kokko. Uksmalda illos ja tähtsa õgal aastakal õga seto inemise jaost.

Ülembsootska aastaga kõgõ suurõmb ettevõtminõ oll soomõ-ugri kultuuripääliin Obinitsah. Setomaa jo sis kultuuripääliinast 25 miljonile soomõ-ugri rahvalõ.

Õgaüts kia om ülembsootskast valitu´ and kõõ elo otsani uma panuse Setomaa hääst – nii Seto Kuningriik püsus ja kasus. Ma olõ kirotanu’ Setomaa aolehte ja uma 20 aastakka olõ aolehe Setomaa toimetuskolleegiumi liigõh, kuulu Setomaa Muuseumide nõvvukokko, olõ setode esindäjä soomõ-ugri maailmakongressi konsultatiivkomiteeh, olõ Kroonikogo liigõh. Ku edimäne lats oll väikokõnõ, sis sai üteh tõisi seto immiga’ lood Talinahe Seto Latsi Kuul, tuust om jo 11 aastakka ja sääne kuul sai tettüs ka’ Tartohe. Üteh sootska Sarvõ Õiõga’ viami iist jo 6 aastakka setokeelist latsiaokirja Täheke.

Uma ülembsootska aastagast kirodi raamadu “Minu Setomaa”.

Sootska Luigase Inara:

Olõ uma elo elänü Setomaal, elä nüüdki ja jää siiä elämä. Seto Kuningriik om mu kodo, mu elo ja mu süämetunnistus. Olõ olnu edimätsest kuningriigipääväst alohtõt õga kõrra kas määnegi tegeläne, juhtnu päivä, leelotanu´, tandsnu`, karmoškat mängnü´, võistluisi züriih olnu. Mu´vällä märgit om olnu tuu, õt õga Kuningriigi küläline saa maitsta sõira, leibä, piirakit ja muud hüäd kraamai. Innest oll nii, õt oll` zürii, kiä pandsõ hindid, a rahvas kai päält. Ma kõrraldi tõisildõ, no käu õks nii, õt õgaüts saa maitsta`.

Olõ olnu edimäne naane, kiä oll Seto Kuningriigi ülemsootska. Tuud kül`mehe` es salli edimäst, a elo läts edesi ja naisi tull viilgi manogi.

Seto Kuningriik om maaiilma setodõ kokkosaamise paik, koh näet är kõik sugulasõ`, tutva ni kaugõmba rahva. Seo om päiv, mis and jõudu eloga edesi minnä, tiidmise, õt Setomaa kaoi`, õt seto kiil jääi`unaruhe, õt inemise hoitva mi`ilolist kultuuri edesi, õt latsõ`kasusõ ja kõnõlõsõ seto keeleh.

Ku`olli ülembsootska, alosti Kuningriigi päävä latsipääväga, tuud teime sis edimeist vuuri. Mõtlimõ, õt las latsõ`ommava mi´tegemiste man, kaesõ, mida suurõ teevä`, sis saava arvu ja nakasõ miika üteh asju tegemä. Ku`olli ülembsootska, teime är Seto Kuningriigi Kroonikogo. Käveme notari man ja registriirsõmõ sääntse kogo. No´om Kroonikogo kasunu suurõmbas, om jõvvuline nõvvuandja ülembsootskalõ. Edimäne naane ülembsootskana oll ka Eesti jaos väegalt uus asi, tull väegalt palljo ringi kävvu ja Setomaa iist saista.