Seto Kongressi Vanematekogu protestib Koidula piiripunkti sulgemise vastu

Kirjale on alla kirjutanud Seto Kongressi Vanematekogu peavanem Rein Järvelill. Foto: Arvo Meeks

Seto Kongressi Vanematekogu saatis 10. septembril pöördumise peaministrile, rahandusministrile, siseministrile ja välisministrile, millega väljendasid protesti Koidula piirijaama sulgemise või tegevuse peatamise osas.

Seto rahva nimel nõutakse kirjas Vabariigi Valitsuselt kõigi meetmete rakendamist, mis tagaksid seto rahva õiguste kaitse oma põlisel asualal vabalt liikuda ning järgida oma traditsioone ning jätkata sotsiaalset ja kultuurilist suhtlemist oma kogukonna siseselt.

Kirjas  seisab:

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991.aastal ei suutnud iseseisvunud Eesti tagada põhiseaduslikku kontrolli ja valitsuse toimimist kogu Tartu rahu järgsel Eesti territooriumil. Selle tulemusel lõhestati Setomaa kahe riigi vahel, kus 2/3 Setomaast jäi Vene Föderatsiooni. Seto rahvas Eesti riigi kodanikena, ei saanud vabalt realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi omandi käsutamisel ja kasutamisel ning isikute vabal liikumisel omal maal. Esmakordselt setode ajaloos tekkis reaalne piir seto kultuuriruumi vahele koos kõigi piiriületuse probleemide ning lisakuludega.

Tõsi, Eesti riik võimaldas erinevaid kompensatsioonimehhanisme tekkinud probleemide lahendamiseks: rakendati ümberasumistoetusi, leiti lahendusi viisakompensatsiooniks ja viisakoordinaatori tegevuseks, kompenseeriti vara EVP-dega, asutati seto kultuuri ja majanduse toetamiseks riiklikud fondid, eraldati lisaraha Setomaa teedevõrgu ümberehituseks ja korrastamiseks, loodi euroraha EST-LAT-RUS toetusmeede. Ajapikku on enamus neist meetmetest suures osas kadunud ning järgi jäänud meetmete maht oluliselt vähenenud. Kui näiteks 2006.aastal suunas riik Setomaa kultuuri- ja arenguprogrammi ca 0,005% riigi SKP-st, siis käesolevaks aastaks on see vähenenud 0,002% aasta lõikes.

Järjest halvenenud suhted Venemaa ja Eesti vahel on aasta-aastalt teinud setode olukorra piiriületusel järjest keerulisemaks: piiriületuspunktide sulgemine (suleti hulga väikseid piiriületuspunkte), loasüsteemi kaotamine ja asendamine viisarežiimiga piiriületusel, tasuta viisade väljastamise lõpetamine, viisade kompenseerimise lõpetamine, Venemaal täiendava piirirežiimi sisseviimine mis nõuab eriloa taotlemist lisaks viisale, tollirežiimi karmistamine, piirikontrolli karmistamine, Venemaa poolt viisade väljastamisest keeldumine, Venemaa poolt täiendav viisarežiimi järgimise kontroll, COVID piirangud, majandussanktsioonide rakendamine, vastu sanktsioonide rakendamine.

Vene-Ukraina sõja põhjustatud sanktsioonid ja suhete halvenemine on seto rahvale toonud kaasa oluliselt raskemaid tagajärgi kui muule Eesti rahvale. Just piirirežiimi karmistumine ning majandussuhete halvenemine, ülepiirilise koostöö külmumine (võimatu on seto kultuuriorganisatsioonide suhtlemine ülepiiriliselt) on otseselt mõjutanud negatiivselt peaaegu kõiki setosid.

Kõigist Eesti piiripunktidest on Koidula piiripunkt kõige olulisem liikumiskanal seto rahva jaoks. Valdav osa setode ülepiirilisest liikumisest toimub just Koidula piiripunkti kaudu. Piiripunktide sulgemise kõrval ei saa meie mitte mõelda tulevikule. Piiripunkti saab alati sulgeda ühepoolses korras kuid piiripunkti taasavamine nõuab ülepiirilist koostööd ja tahet kokkuleppele. Väga raske on ette kujutada olukorda, et Koidula piiripunkti oleks lähitulevikus võimalik taasavada kui piiripunkt on juba ühepoolselt suletud. Selline perspektiiv on eriti hirmutav seto kogukonna jaoks.

Koidula piiripunkti kasutatakse ka sellepärast, et see asub logistiliselt väga heas asukohas. Sinna on võimalik nii Eesti kui Venemaa poolt bussiga sõita. Piiripunkti Eesti poolel asub ka raudteejaam, kuhu käivad igapäevaselt rongid. Arvestades autoga piiriületusele kuluvat aega (koroonaeelsel ajal keskmiselt 3 tundi), kasutatakse jala, ühistranspordi ja jalgrattaga liikumise võimalust päris palju. Kui jääks avatuks vaid Luhamaa piiripunkt, raskendaks see oluliselt setode liikumist.

Samuti ei tohiks Eesti kui rohelist elulaadi pooldav riik soosida auto eelistamist jala või rattaga liikumisele ja ühistranspordile.

Lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele faktoritele ei saa jätta rääkimata ka majandusest. Piiripunkt ja piirivalve pakuvad töökohti paljudele kohalikele inimestele, kes pärast Koidula piiripunkti sulgemist jääksid tööta. Kuna maapiirkondades, sh Setomaal, töökohti niigi napib, ei tohiks nende arvu mitte mingil juhul vähendada, kuna see soodustab kohalike ära kolimist, ääremaastumist ja elukvaliteedi halvenemist.

Seto Kongress, läbi ajaloo, on seto rahva esinduskoguna alati seadnud esiplaanile seto rahva vaba liikumise oma maal ning seoses sellega on nõudnud setode jaoks võimalikult lihtsat piiriületusrežiimi rakendamist. Kõik sammud, mis piiravad setode vaba liikumist oma maal on vastuolus setode soovide ja õigustega. Setod on õigustatud külastama oma sugulasi, oma lähedaste haudu, oma kirikukogudust, oma kinnisvara ja seda mitte ülemäära suurte kulutustega.

On täiesti ebaõiglane, kui seto rahvas peab enda kanda võtma olulise osa Vene vastaste sanktsioonide tagajärgedest. Kui on vaja sulgeda piiripunkte, siis võiks alustada Narva piiripunkti sulgemisest, mis kõige vähem mõjutaks seto rahva kultuurilis-majanduslikke huve ning millel oleks oluliselt suurem sanktsioneeriv mõju Venemaa huvide suhtes. Koidula piiripunkti sulgemine ei mõjuta olulisel määral Venemaa huvisid ja pigem toetab neid. Koidula piiripunkti olemasolust suurim huvitatud osapool ongi seto rahvas, kellel on kõige suuremad huvid selle piiripunkti toimimise osas samal ajal kui Eesti ja Venemaa näevad selles ainult kulukohta.

Kindlasti peaks arvestama ka sellega, et Koidula piiripunkti sulgemisega saavutatav 600 000 eurone kokkuhoid on väga väike setodele ja Setomaa majandusele tekitatud kahju kõrval. Koidula piiripunkti sulgemine toob lisaks majanduslikule kahjule kaasa selgelt emotsionaalse ja poliitilise kahju, mis väljendub seto rahva pettumuses valitsuse otsuste osas ning oluliselt halvenenud setode sotsiaal-, kultuuri- ja majandusolukorras.