/nginx/o/2023/11/24/15741110t1h7c8b.jpg)
24. novembril toimunud tänuüritusel anti üle südamega tehtud euroteo auhinnad. Parim südamega eurotegu ettevõtluse arendamises on Värska mineraalveest loodusliku ninasprei Tsilk tootmine, mille puhul kasutatakse esimest korda Eesti maapõue mineraalvett ninasprei tootmiseks, et leevendada nohu ja kurguvalu haigussümptomeid.
Konkursi käigus valis žürii 140 esitatud Euroopa Liidu toetuse abil ellu viidud projekti hulgast 30, mis pandi rahvahääletusele veebilehel eurotegu.ee, kust leiab nüüd konkursi tulemused.
Rahvahääletusel kogusid projektid kokku üle 23 000 hääle, millest viiendik anti Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaiglale.
Konkursile esitati ja rahva toetuse said väga eriilmelised projektid muuseumidest liiklussõlmedeni ja töövõimereformist haiglateni.
Parim südamega eurotegu haridusvaldkonnas on kutse- ja kõrghariduse programm, mille käigus arendati kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteemi, pakuti õpetajakoolituse koolituspraktikat, õpipoisiõpet ja keeleõppetegevusi edukamaks toimetulekuks tööturul.
Parim südamega eurotegu ettevõtluse arendamises on Värska mineraalveest loodusliku ninasprei tootmine, mille puhul kasutatakse esimest korda Eesti maapõue mineraalvett ninasprei tootmiseks, et leevendada nohu ja kurguvalu haigussümptomeid.
Parim südamega eurotegu sotsiaalvaldkonnas on tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale pakkudes tuge töötamiseks ja igapäevaelus toimetulekuks pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimestele. Koolitusi, nõustamist ja sotsiaalteenuseid on saanud kokku 42 000 abivajadusega inimest.
Parim südamega eurotegu kultuurivaldkonnas on Eesti Rahvusraamatukogu 2022. aasta sügisel loodud raamatute laenutuskeskkond MIRKO. E-väljaannete laenutuse üks peamisi eesmärke on teha Eestis välja antud kirjandus kättesaadavamaks ning edendada eesti keelt ja kultuuri.
Žüriisse kuulusid ettevõtja Indrek Kasela, füüsik, teaduse populariseerija ja „Rakett 69“ saatejuht Aigar Vaigu, armastatud telenägu Keili Sükijainen, rahandusministeeriumi esindajana välisvahendite juht Triin Tomingas ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajana toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams. Projektide valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale.
Eesti on Euroopa Liitu kuulunud pea 20 aastat ja selle aja jooksul on struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. Kampaania eesmärk oli välja valida parimad eurotoetust saanud projektid ning tunnustada edulugusid, kus Euroopa Liidu toetused on aidanud kaasa Eesti arengule ja heaolu kasvule ning inimeste toimetulekule. Kampaaniat korraldas Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Kampaaniat rahastati Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest.