Petseri kunagise abilinnapea tütre elust vändatud film "Õmblusmasin" pälvis Neitsi Maali auhinna

Ülo Pikkov ajab «Õmblusmasinas» lootusrikkalt ja mänguliselt oma vanavanaema jälgi, rännates ajas sada aastat tagasi. Foto: Filmikaader

Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis aasta Eesti filmiks Ülo Pikkovi lühifilmi "Õmblusmasin", kus peategelasteks on Petseri linn, rezisöör Ülo Pikkovi vanavanaema, kunagise bolševike poolt tapetud Petseri abilinnapea tütar, ja õmblusmasin.

"Eesti filmid on muutunud tõeliseks rahvusvaheliseks visiitkaardiks, arvestades kui palju on toodud aasta jooksul suuremaid ja väiksemaid tunnustusi festivalidelt üle maailma. Tänavuseks Neitsi Maali laureaadiks osutus aga film, mis ilmestab lõppenud filmiaastat kõige paremini. Tartu2024 kultuuripealinna programmi raames valminud lühidokumentaal "Õmblusmasin" nõelub erinevate žanrite ja tehnikate kaudu kokku pildi sellest, kes me oleme ning kust tuleme," ütles Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets ERR ile.

“Õmblusmasin” on film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse,” räägib Pikkov. “Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea, tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist. Kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.”

17-minutilise "Õmblusmasina" režii, operaatoritöö ja monteerimise ja produtseerimise eest vastutas Ülo Pikkov. Filmi lõi muusika Mari Kalkun, heli eest vastutas Horret Kuus. Ülo Pikkovist sai võiduga teine nii Neitsi Maali kui ka aasta filmiajakirjaniku preemia laureaat.

Film "Õmblusmasin" kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lühifilmide kogumikku "Metsik Lõuna".

Auhinnale kandideerisid veel Marko Raadi "Biwa järve 8 nägu", Liina Trishkina-Vanhatalo "Emalõvi", Sander Marani "Mootorsaed laulsid" ning Anna Hintsi ja Tushar Prakashi "Sannapäiv".

Eesti kõige vanemat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. Võitja valib Eesti Filmiajakirjanike Ühing, mis koondab Eestis tegutsevaid filmiajakirjanikke. Neitsi Maali pronkskujule lisaks on auhinnaks võitjale ka 2500 euro suurune preemia.