2. novembril Setomaal, Mikitamäel toimunud hariduskonverentsil oli peateemaks küsimus, kuidas hoida seto keelt. Ettekannetele järgnenud töörühmades arutati, kuidas anda keelt edasi lastele.
Setomaa IX hariduskonverentsilt: kuidas hoida seto keelt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hariduskonverentsi avas Setomaa ülembsootska Aare Hõrn, kes ütles, et ehkki seto keele edasiandmisega pole hästi, on mõnes teises seto kultuuri valdkonnas siiski palju rõõmustavat ja me võiksime mõelda, kuidas ka seto keelt tugevdada.
Setomaa vallavanem Raul Kudre tõdes, et kui riik võimaldas meil luua Setomaa valla, tuleb meil ka seto keele hea käekäigu eest hea seista.
Rainer Kuuba Võro Instituudist tõdes, et kõige olulisem on see, kui lastega oma keeles kõneldaks. „Raamatud on küll head, aga vanemad ja keele rääkimine on veel tähtsamad,“ tõdes Kuuba.
Tervitustele järgnesid ettekanded. Nele Reimann andis ülevaate seto keele senisest õpetamisest Setomaa koolides ja tõdes, et seto keele õpetamises on seisak. „Vaja on juba loodule, vana põhja peale, midagi uut ehitada,“ tõdes Reimann.
Sootska Annela Laaneots rääkis Tallinna Seto Laste Kooli kuueaastasele kogemusele tuginedes, et vaja on keele õpetamisel minna kanalitesse, kus meie noored on – Youtube´i, teha veebimängusid, luua virutaalseid keeleõppekeskkondi.
Ülle Kauksi rkõneles, kuidas tänapäeval on keeruline olla lapsevanem ning kuidas maailm on pöördumas tagasi erilisuse poole, mida Setomaal on õnneks veel palju alles.
Ilmar Vananurm rõhutas oma ettekandes, et ei tohi unustada Petserimaad.
Sõnavõttudele järgnesid arutelud töörühmades. Lastele seto keele õpetamise puhul peeti oluliseks, et seto keele õpetamine oleks loomulikult integreeritud muudesse tegevustesse, et oleks setokeelne youtuber kes oleks innustajaks, et toimuks keeleõpe ka väljaspool kooli, et võiks sisse viia vestluspäevikud, mida täites õpivad lapsed juurde uusi omakeelseid sõnu. Samuti nenditi vajadust, et lapsed saaksid igapäevaselt külastada keele oskajaid ning et oleksid setokeelsed huvitavad veebimängud.
Õpetajate puhul, kes võiksid keelt õpetada, toodi välja, et neil peaks olema isu keelt õpetada, et kooli direktor võiks igapäevaselt kõnelda seto keeles ja oleks eeskujuks sellega ka kolleegidele. Samuti, et võiks olla vastutus seto keele säilimise eest ning et õpetajatele oleks tagatud ka rahaline tugi.
Keelemõistjate puhul peeti oluliseks, et neil oleks tahtmine keelt edasi anda, et tõstetaks esile noori keeleoskajaid, et toetatakse igapäevaselt keele kasutajaid, et igal pool räägitaks seto keelt.
Setomaa IX hariduskonverentsil esitleti ka artiklikogumikku „Uma käega – süamest“, mille andis välja Setomaa Rahvahariduse Selts. Setomaa IX hariduskonverents toimus Inara Vana Valgõ Kohvitarõh Mikitamäel.