Nii kui lillekesed aasa peal haljal võivad langeda vikati ees.
Nii meiegi võitluse väljal võime langeda kuulide ees.
Ei iial ma saa jätta maha, keda südamest armastab hing
ja mõtle iila või näha oma armastatud kodumaa Sind.
Sisuturundus
Värska Petseri monument
8. mai 2019, 10:51
Osalesin Värskas külalisnäitlejana teatri «Vanemuine» suvelavastuses «Peko» kolmel suvel 2011– 2013. See ei olnud minu esimene kokkupuude Setomaaga. Nii mõnedki etenduses osalenud seto memmed olid juba ammused tuttavad, kui nendega koos sai üles astutud ka 1996. aasta Von Krahli teatri etenduses «Eesti mängud. Pulm» ja koos väisatud lausa maailmalavasid New Yorgi, Londoni, Stockholmi, Helsingi ja Riia teatrites. Tol ajal sai osa proove lisaks Tallinnale ka Värskas tehtud ning sellega seoses ka II Seto Kuningriigi päeva külastatud 20. augustil 1995.
Kui suvelavastuses «Peko» tuli seto keelt kõnelda, siis väga raske ülesanne see ei olnudki, kuid õppima ikka pidi ja suureks rõõmuks mõni publiku hulgast küsis isegi, et kas olen miskitpidi siit kandist pärit. Seda siiski mitte. Ema oli mul pärit Jõhvi kandist, isa on saarlane. Kuid juba esimesed korrad, kui nägin seto rahvariideid, küllap millalgi päris lapsepõlves ja küllap mõnel Tallinna laulupeol, avaldasid need sügavat muljet ja oli hetkega selge, et tegu väga erilise kultuurikilluga meie kallil Eestimaal. Ning Seto Kuningriigi päeva pidustused kinnitasid seda arvamust täieliselt! See on midagi, mis lummab ja imeb su endasse täielikult. Sarnaselt Kihnu omapäraga. Seega oli väga meeldiv too võimalus tulla 2011 taas Setomaale. Muidugi sai käidud ka Vanemuise «Taarka» etenduse aegu taas siinkandis, kui mu abikaasa tolles etenduses kaasa tegi. 90-ndate lõpus seto memmedega etendust tehes ei olnud nii väga Petseri teemal omavahelist juttu, kuid teise aastatuhande kümnendate alguses küll. Oli ju «Pekos» konkreetselt Petseri kloostrist juttu ja etenduse finaal oli hingekriipivalt valus, kuidas nõukogude sõdurid setokesed oma triibuliste piiripostide nihutamisega Petserimaalt eemale ajavad. Palju rääkisime sel teemal. Nii palju, et lõpuks esietenduse peol hansapitsikest tõstes ei jäänud mul muud toostiks lausuda, kui et olen valmis seda etendust nii kaua mängima, kuni me Petseri tagasi saame!
Loomulikult ei mängita etendusi nii kaua ja pikalt, kui riikide vahelist ajalugu tehakse, aga minu poliitiline kreedo – Eesti piir on paika pandud Tartu rahulepinguga ning ei ole vaja mingeid uusi piirileppeid – ootame rahulikult paremaid aegu –, see sai aina rohkem kinnitust.
Ka erakonna Isamaa nimekirjas Riigikokku kandideerides rääkisin sellest oma kreedost. Siis küsiti taaskord, kas olen sealt – Petseri kandist – pärit, et see mul nii südameasjaks on? Nüüd tundus sama küsimus juba päris imelikuna – me pole ju Stalini-aegse piiriga mitte ainult Petserist ilma jäänud, vaid ka Jaanilinnast ja Narva-tagustest maadest. Ei, ma ei ole Petserimaalt pärit, aga see ei saa olla ainult petserimaalaste mure, see on meie kõigi asi! Minu vanaisa võitles pärast Esimeses maailmasõjas raskelt haavatasaamist vabatahtlikuna Vabadussõjas ja kui mulle tehti ettepanek hakata Värskasse paigaldatava Petseri Vabadussõja monumendi taastamise patrooniks, tundsin kõige selle kogumina, millest siin eelnevalt olen kirjutanud, et midagi rohkem austusväärset oma elus ma ei suudakski ette kujutada!
Meie ajalugu on selline, et meie tänase päeva Vabadussõja ausambad on tulnud kõik taastada. Petseri ausammas saaks olema nende reas aga veelgi erilisem – seda pole kunagi püstitatudki, uus sõda tuli peale ja siis jäimegi juba lisaks vabadusele ka Petserist ilma. Ja nüüd paneme ta püsti Värskasse, sinna kus setode jaoks ei ole siiamaani Petserist ilmajäämine ükskõik ja unustatud. See eriline sammas saab nüüd püsti. Ja kui ka terveid maju nihutatakse vajadusel ühest kohast teise, võibolla saab kunagi seesama sammas ka Petserisse edasi nihutatud. Või kui ta Värska rahvale nii kalliks saab, siis teeme kunagi Petserisse juba sootuks uue mälestusmärgi, ka neile kõigile, kes tänase Värska samba jaoks annetusi on teinud. Suured tänud kõigile ausambaga seotud inimestele ja headele annetajatele.
