8.05.2019, 10:55Reigo Ahven: «Kavatsen neid juuri alla kasvatada ka lastele» Kolme lapse isa, muusik Reigo Ahven (37) on veetnud lapsepõlvesuved Obinitsa vahetus läheduses Tessova külas. Oh üllatust – ikoon toanurgas, sõir ning paasapüha on ka Eesti staartrummarile igati loomuomased ja tuttavad mõisted.
8.05.2019, 10:54Mihhail Lotman: «Setod ajavad oma asja ja on riigimehed või edukad ärimehed» Suhtumine seto rahvasse, seto keelde ja Setomaasse on mingil määral Eestis paraku kahetine. Ühelt poolt tuletatakse setosid ikka meelde, kui on tarvis tõstatada küsimust Tartu rahu piiridest – öeldakse, et setod piinlevad Vene võimu all. Teiselt poolt aga on tunda teatud ettevaatlikku, et mitte öelda tõrjuvat suhtumist. Ehk et ühelt poolt setod on nagu kõige õigemad eestlased, teisalt võõrkeha ning taoline topeltsuhtumine avaldub ka suhtumises keelde.
8.05.2019, 10:54Setomaa ütine tii Eestiga Höörkidõ tähtpäivi aigu õks kaias tagasi ni silmätäs, kuis olle alostus ni kuvvamuudu om lännü mi rahvidõ elo. Minevä aastaga saiõ täüs 100 aastatsõõri -ust pääväst, ku Pärnu liinah loeti rahvalõ ette «Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ». A alostus olle õks sis, ku kõik ilm luudi.
8.05.2019, 10:51Seto Kongressi Vanõbidõ Kogo tiidäandminõ Seto Kongressi päävanõmb Kiil om mi õgapääväelo kõõ tähtsäp jago, mia’ määräs suurõh jaoh mi hindetiidmise, om mi kultuurilinõ ni aoluulinõ mälehtäminõ. Seto keele, ku üte põliskeele häöminõ om suur kaotus setodõlõ ni tüütäs vasta setodõ inemisõst olõmisõ õigusõlõ. 40 saandikku 6700 ilma keeltest om tämbä häömisohoh, minkast inämpüs om põlisrahvitõ keele’.
8.05.2019, 10:51Setomaa kojutulek 1919 Nüüd tasutakse ülekohut vana, õnn tunda enda rahvast tugevana. Juhan Jaik «Sõjasonetid» 1919 Need sõjasonetid kirjutas sinelitaskus kantud märkmikku 19-aastane Juhan Jaik, hiljem tuntud kirjanik Võrumaa lääneosast Tsooru (Lepistu) vallast. Tema Vabadussõja tee verivärske lipnikuna kulges Vastseliinast üle Vorokino, Zatrubje, Vašina Gora ja Irboska lahingute, üle Setumaa Eesti uuele idapiirile.
8.05.2019, 10:51Vahemees Ustav Kui Jakob Hurt 1906. aasta viimasel päeval suri, jäi kavas olnud «Setu raamat» küll lõpetamata, kuid «vanavara aidamehe» tehtud töö eestlastele setode olemasolu teadvustamisel ja seto kultuuri tutvustamisel oli siiski vilja kandnud. Eestlaste senise üleolekutunde oli mõnikord asendanud poolehoid, mis sest, et ebalev. Näiteks võõristas Võrumaa mees Artur Adson noorpõlves setosid, kuid tundis samas uhkust laulude üle, mida Hurda «Setukeste laulude» kolmest köitest (1904– 1907) luges. Üks neid, kes pärast Hurda surma setode teadvustamise-tutvustamise tööd jätkasid, oli tollane ainus eesti rahvusest preester Setomaal Karl Ustav.
8.05.2019, 10:51Värska Petseri monument Nii kui lillekesed aasa peal haljal võivad langeda vikati ees. Nii meiegi võitluse väljal võime langeda kuulide ees. Ei iial ma saa jätta maha, keda südamest armastab hing ja mõtle iila või näha oma armastatud kodumaa Sind.
8.05.2019, 10:51Jaan Kaplinski: «Setod on tõestanud oma võimeid igal alal – olgu kunstides, teaduses. Nüüd on küsimus hoopis… » Vana Setomaa oli selgete piirideta, siin olid nii vene kui seto külad, mõlemad elasid oma elu oma kommete järgi. Midagi sellist oli iseloomulik mitmetele piirkondadele Euroopas. Nii elas tänase Leedu ja Valgevene aladel poolakaid, valgevenelasi, venelasi, leedulasi, juute. Sitsiilias on tänini kreeka ja albaania piirkondi. Nüüdne Setomaa on osa endisest setode asumisalast, Venemaa poolele jäävad külad on suuresti tühjad, niisama ei ole Eesti poolel arvestatavat vene asustust. Selline etniline lahknemine on samuti tänapäeva Euroopale üsna iseloomulik. Itaallased on nüüdsest Sloveeniast suuresti lahkunud, juudid on Ida-Euroopast hävitatud ja ellujäänud enamjaolt lahkunud.
8.05.2019, 10:51Grünbergi Maria, Setomaa nuursootska: «Setomaa 100 aastaga peräst» Sjoo lugu om tävveste mino puult vällä mõeldu’, ma olõ-i ennustaja, nõid, kaartõ päält tulõviku kaeja. Setomaa om 100 aastaga peräst pall’o tõistsagamanõ.
29.04.2019, 15:11Elavad pildid Setomaalt Hea lugeja! Lugupidamine esivanemate vastu, südamesoojus ning tunne, et just seda maad ja neid inimesi sa armastad, kus sündisid – kas kõlab tuttavalt?
