/nginx/o/2019/04/25/11976991t1h94a3.png)
/nginx/o/2019/05/03/12133121t1h2063.png)
Sjoo lugu om tävveste mino puult vällä mõeldu’, ma olõ-i ennustaja, nõid, kaartõ päält tulõviku kaeja.
Setomaa om 100 aastaga peräst pall’o tõistsagamanõ.
Sisuturundus
Grünbergi Maria, Setomaa nuursootska: «Setomaa 100 aastaga peräst»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siski, küläkotusõ ommava’ samah paigah, kontrolljuun juusk Petsere iist ja Saatse takast. Pedäjä’ kasusõ’ Piusa jõõ perve pääl. Mastõra kellä’ helisese’.
Elo lätt väega raholikult, tasakõtsi. Pall’o inämb külli om Eesti poolõ pääl tühäst jäänü'. Vaihõpääl om Petsere poolõ küllihe setokõisi mano tulnu’, selle õt vaihõpääl oll piirirežiim loohkap, perüs pall’o seto inemisi omma’ lännü’ uma esivanõmbite küllihe elämä. Samah omma’ kõkk külä’ kantu’ kaardilõ, sõltmalda tuust, kas sääl eletäs vai mittõ.
Seto kiilt mõistva’ väega vähese’. Nimä’ omma’ väega avvu seeh- tuntas huvvi säändse keele vasta. Minkagiperäst aga opma naada-i.
Laulõ õi tettä mano. Lauldas õnnõ vanno laulõ, selle õt inämbus inemisi mõista-i seto kiilt. Siski laulõ laultas, küll pall’o vähemb ku parhilla. Pigõm tandstas seto tandsõ, noid om lihtsap ar oppi ku laulõ.
Seto Kuningriigi päiv toimu õga 3 aastaga takast, a aastas 2119 om tettü kuningriigipäiv ka kontrolljuunõ takah. Kogo kiiora ülõminõ ots om vüid ja pailu täüs köüdet’. Val’tas ka nuursootskat.
Jär’est inämb muutu Petsere liin Setomaa keskusest. Pall’o setokõisi käu nii siit-ku säältpuult piiri Petserihe tüühü, sääl käu kokko ka seto «klubi», kokkosaamisõ ja märgotamisõ kotus.
Tähtsä’ ja suurõmba’ kotusõ omma’ viil Verska, Meremäe, Obinitsa, Pankjavitsa, mingil määral ka viil Unkavitsa ja Pruntova. Üle Setomaa om ka viil ar märgit’ kõik nulga ja külli setokeelidsõ nime’.