Kolme lapse isa, muusik Reigo Ahven (37) on veetnud lapsepõlvesuved Obinitsa vahetus läheduses Tessova külas. Oh üllatust – ikoon toanurgas, sõir ning paasapüha on ka Eesti staartrummarile igati loomuomased ja tuttavad mõisted.
Sisuturundus
Reigo Ahven: «Kavatsen neid juuri alla kasvatada ka lastele»
8. mai 2019, 10:55
Kuidas sa Setomaale sattusid?
Ikka vanaisa ja vanaema juurde. Vahel viidi kolmeks kuuks ja standardlahendus oli, et kõik tööd tuleb lihtsalt ära teha – kui on poisil ka omi toimetusi, siis need algavad pärast talus täitmist vajavaid ülesandeid.
Peedilehti lehmale, kanadele kuuri all söögi tegemine, hobuse etterakendamine – kas oled ka loomadega kokku puutunud?
Toimetamist oli kogu aeg ja loomade talitamine on seotud alalise konstruktiivse ning aupakliku hirmuga, sest kõik elukad olid ju kakskümmend korda endast suuremad.
Kas hobune rääkis seto keeles Reigoga?
Hobust tuli ette rakendada. Vanaisa rääkis seto keeles, tema kirjakeelest nii-öelda ei pidanud. Kui ma korrektselt aru polnud saanud, sain vastu kukalt seni, kui õigesti läks. Praegu mõeldes oli sellel oma võlu.
Kas su abikaasa ja lapsed teavad, et isa Reigo on tegelikult seto?
Teavad täpselt. Mu naisele seto– eksootika väga maitseb ning lastele kavatsen ka neid juuri alla kasvatada. Tallinnas sündimine ei vähenda päritolu kaalu.
Telliskivi Loomelinnak või Lõuna– Eesti mets – millises keskkonnas tulevad värvikamad ideed? Kus sa parema meelega oma vaba aega veedad?
Ma arvan, et minu jaoks ei ole sellist dihhotoomiat. Hindan mõlemat ja pean nii urbaniseeritud keskkonna elujõulisust ning kooskõla sootsiumiga kui Setomaa metsades kikkaseente tagaajamise idülli kestmist möödapääsmatult oluliseks. Kuna meelelahutaja meel on juba eos üsna lahutatud, läheksin vabal päeval pigem metsa.
Missugune on Reigo Tallinna elu?
Mulle meeldib oma linnaelu juures see, et elame nii kenasti kesklinna lähedal, et üks laps läheb kooli rattaga, teisega jalutame lasteaeda. Jazziklubi Philly Joe’s asub 11–minutilise jalutuskäigu kaugusel ja Eesti Muusika– ja Teatriakadeemia juurde on ka vähe sammuda. Maal elamist oleme praktiseerinud suvel isapoolses põlistalus elades, mis asub Järvamaal Vahukülas.
Mis tõdede järgi toimetab oma igapäevas üks trummar ja jazziklubi omanik?
Johtuvalt minu tööst on minu argipäev meeleolu mõttes kui pidu. Puhkepäevadel proovin käia kalal, olla perega või pilli harjutada. Pigem hoian seda liini, et küll hauas jõuab rahulikult ühe koha peal olla, elu peab ikka seiklus olema.
Kolm fakti Ahvenast, mida keegi ei usuks.
Ütlen neli. Käin aastas üle 70 korra kalal – lõhet, meriforelli püüdmas. Olen põhjustanud metsatulekahju – oma metsas. Tarbin alkoholi minimaalselt – vahel pool aastat üldse mitte. Mulle meeldib poks ja olen koos pojaga viis aastat poksitrennis käinud.
Kus sellel aastal Reigo Ahvenat esinemas saab näha?
Minu aasta on üsna lustakas Lenna uus plaat «3x» viib 2019. aastal paljudesse põnevatesse kohtadesse ning palju tuleb ka Reigo Ahven Trio kontserte (Juu Jääb, Kõue Mõis, Tallinn jne). Samuti mängin djembe trumme ja cajone erinevate muhedate inimestega kõikjal Eestis.
Missugune paistab sinu jaoks Setomaa aastal 2019?
Käies just sõbra Maido Ruusmanniga Setomaal – Obinitsas, Lüübnitsas, Helbil, Tessovas, Meremäel, Treskis, Värskas – avastasime, et inimeste algatusvõime on ikka tohutu.
Setomaa on üks kõige paremini toimivaid piirkondi. Mulle tundub, et kogukonna tervis on hea, kokku hoitakse oluliselt rohkem kui mujal ning ma ei välista üldse, et ühel hetkel tulen ka oma pisikese leibkonnaga sinnakanti maakoju. Samuti on mulle väga olulised inimesed Setomaal alles ning tahaksin ka oma onu Kalju ja tädi Milviga võimalikult palju läbi käia. Ka ema õde Senni ja vend Aleks elavad seal – kõik on uhked oma päritolu üle. See on vist tendents.
Ka sinu bändikaaslane Lenna on Setomaale maakoha soetanud?
Jah, mulle meeldib, et Setomaasse armuvad ka uussetod nagu Lenna ja paljud teised. Soetavad maakohad, teevad neid korda, uurivad kohalikke traditsioone ning saavad sealt head kangust ja inspiratsiooni.
Maal elamine ka mulle tegelikult sobib. Ahju kütmine, peenrast oma porgandi võtmine, naabritelt munade ja piima ostmine on mõnus.
Mida Setomaa veel vajab?
Setomaa vajab, et taludevõrgustik taastuks ning ma usun, et Eestis on see võimalik. Vaja on töötada suure pildiga ning luua strateegia pikemaks ajaks. Tarvis on teha kollektiivselt kõik, mis võimalik, et Setomaa oleks veel tugevam suunanäitaja tervele Eestile ning miks mitte maailmale.
Setomaa 100 aasta pärast Ahvena silme läbi on…
Seto keele kõla on midagi sellist nagu saami joig või itaaliakeelne ooper. Talukohad on taastatud roheliselt, nad on täisväärtuslikud traditsioone hoidvad elualtarid, kuhu mitmendat põlve pered on tulnud, et jääda.
Setomaa on positiivne näide ja kadeduseallikas tervele maailmale – kuidas saab elada suveräänselt, samas olla tihedalt seotud nii maailma tähtsate metropolidega kui kõrval asuva metsatukaga.
Mulle väga meeldib, et minu lapsepõlve kujundas Setomaa. See on alati olnud oma ja arusaadav, mitte võõras ja kummaline.