Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rein Järvelill: Ilma oma loota pole tugevat valda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
27. jaanuar 2017 13:25
Rein Järvelill | FOTO: Gabriela Liivamägi

Haldusreformi lugu, Raul Rebane: “Asi on õige siis, kui suudad oma loo rääkida nii, et naabervalla mees oleks kade.”

Loopõhine mõttemõjutus on käimasoleva haldusreformi edukuse võtmeküsimus. Haldusreformi edukuse mõõdupuuks ei ole mitte elanike arv tulevastes omavalitsustes, ega ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav haldusvõimekus, vaid just see, kas uued tekkinud vallad suudavad kokku panna või säilitada oma loo ja kas vallarahvas võtab selle loo omaks nii, et nad suudavad seda lugu ise rääkida, usuvad sellesse ja teevad selle looga teisi kadedaks. Need tulevased suurvallad on edukad, kellel on tulevikus tugev ja tuntud lugu. See on aluseks ühtekuuluvusele ja see meelitab ligi inimesi ja raha ja kõike seda mida me võime nimetada heaks, turvaliseks eluks.

Haldusreformi üheks võtmeküsimuseks on just see, kuidas me suudaksime hoida ja võimendada juba olemasolevaid lugusid ja selles kontekstis ei ole olulised mitte tõmbekeskused, vaid just toimivad kogukondlikud tunnetused, sümbolsündmused, kultuur. Vallapiirid ei ole enam ammu takistuseks füüsilisele inimeste vabale liikumisele. Meil kõigil on olemas õigus ja võimalus vabalt valida endale kooli, kauplust kust sisseoste teha, riigiasutuste teeninduspunki - näiteks meile meeldivat PRIA kontorit. Enamustes asjaajamistes ja valikutes ei ole me ammu enam kinni valla piirides. Sellist vallapiiridest sõltumatust on tohutult suurendanud peaaegu kõigi teenuste ja tehingute teostamise võimalus läbi internetikeskonna e-eestis.

Lugude tekkimises on kesksel kohal rahvuslikud või regionaalsed megasündmused, mis on meid mõjutanud ja jäävad mõjutama väga pikaks ajaks ja seda isegi siis kui me pole nendes osalenud. Setomaa ehk siis Petserimaa inimeste jaoks oli kahtlematult üheks megasündmuseks liitumine Eesti Vabariigiga ja oma Petseri maakonna moodustamine. Järgmiseks megasündmuseks on olnud Setomaa lõhestamine kahe riigi ja kahe maakonna vahel. Täna seisame taaskord suure sündmuse lävel, mis võib selle Eestimaa osa mällu jääda kui Setomaa kadumine ja moondumine Haanjamaa, Võru ja Räpina vallaks või oma tugeva loo säilitamine Setomaa ühtse vallana.

Tulevasel Setomaa vallal on oma tugev lugu, lugu mille rääkimine teeb tihti naabreid kadedaks. Setomaa vallal on oma suursündmused, mis ühendavad rahvast: kuningriigipäev, leelopäev, Seto Folk. Setomaa vallal on oma sümbolid, mille abil koonduda ja tunda ennast ühtse ja tugevana: oma lipp, oma hümn, oma raha, oma kultuur. Setomaa vallal on oma tüvitekstid, kultuurikandjad: seto leelo, lauluemad, eepos Peko, Zetod, Hao Paul, sootskad. Setomaa on organiseerunud huvigruppidena: Seto Instituut, Seto Käsitüükogo, Setomaa Turism jne. Kõik see kokku on oma tugev lugu. Oma tugev lugu on aga parim omavalitsuse määraja ja selle omavalitsuse edukuse alus. Laseme toimida toimival kogukonnal ning laseme arvult väiksel aga vaimult suurel jääda iseseisvaks Setomaa vallaks.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL